5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
Asjakohaste mõjude1Asjakohased mõjud on kõik planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-, kultuurilisele ja looduskeskkonnale mis vajavad konkreetse planeeringu käigus käsitlemist ja mis tulenevad otseselt planeeringulahendusest. hindamise eesmärgiks võib pidada planeerimisotsuste kvaliteedi tõstmist ja planeeringu koostamise protsessi läbipaistvuse suurendamist.
Planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevate positiivsete mõjude võimendamine ja negatiivsete mõjude leevendamine või vältimine tõstab planeeringulahenduse kvaliteeti (vt skeem 1). Kavandatava tegevuse ja otsustega kaasnevate mõjude hindamine on omane erinevatele valdkondadele. Nii analüüsitakse näiteks riigivalitsemises mõjude hindamise protsessi käigus poliitikavalikute eeliseid ja puudusi, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi ning kasutusel olevate poliitikavahendite tulemuslikkust2pikemalt vt https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine. Samuti on mõjude hindamine omal kohal disainis3vt nt E. Karjaluoto 2013 „Design Method, The: A Philosophy and Process for Functional Visual Communication“, transpordi planeerimises4vt nt P.Nijkamp, E.Blaas 1994 „Impact Assessment and Evaluation in Transportation Planning“ ja muudes valdkondades.
Asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise osa, mitte eraldiseisev protsess5Asjakohaste mõjude hindamine – planeeringulahenduse koostamise käigus planeeringulahendusest tulenevate mõjude läbi mõtlemine. Võib, aga ei pruugi sisaldada põhjalikumat analüüsi, eksperthinnangut või täiendavate ekspertide kaasatust planeeringuprotesssis.. Asjakohaste mõjude kaalumine ja hindamine tõstab planeerimisotsuste kvaliteeti ja suurendab planeeringuprotsessi läbipaistvust; samuti parandab planeeringulahenduse kvaliteeti.
Seadus ei sea nõudeid asjakohaste mõjude hindamise menetlusele ja sisule, seega on detailplaneeringu puhul omavalitsuse otsustada, kuidas ja milliseid asjakohaseid mõjusid hinnata tuleb. Asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga.
Asjakohased mõjud on planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud, mis tulenevad otseselt planeeringulahendusest ja mida tuleb teadvustada ning millega on vaja arvestada. Mõjude hindamise vajaduse otsustab kohalik omavalitsus.
See, milliseid mõjusid hinnata, sõltub planeeringu eesmärgist ja planeeringualast. Asjakohaste mõjudena käsitletavate teemade näidisloetelu on toodud p. 5.3.6. Enamik nimekirjas toodud mõjuvaldkondadest on ühtlasi planeeringu sisulised teemad, mis on vaja igal juhul lahenduse väljatöötamiseks läbi mõelda. Millised on konkreetse planeeringuga seotud asjakohased mõjud, tuleb otsustada igal üksikujuhul eraldi. Iga teema ei pruugi vajada eraldi analüüsi või põhjendust – nii nagu iga detailplaneering on asukoha- ja ajapõhine, on seda ka selle mõjud.
Mõjude asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus.
Selguse huvides tasub eristada keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatavaid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kontekstis) olulisi keskkonnamõjusid ja asjakohaseid mõjusid, kuigi teemad võivad olla kohati kattuvad. KeHJS käsitleb mõjude avaldumist läbi looduskeskkonna. Detailplaneeringu asjakohaste mõjude hindamine tähtsustab ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke teemasid. Küll aga on otstarbekas oluliste asjakohaste mõjude6Olulised asjakohased mõjud – asjakohased mõjud, mis vajavad eraldi käsitlust kas analüüsi, eksperthinnangu või kaasatud eksperdi teabe alusel. Olulised asjakohased mõjud põhjustavad suuri ja pöördumatuid muudatusi ümbritsevas elu- ja looduskeskkonnas. – mida on vaja põhjalikumalt käsitleda nt eksperthinnangu või kaasatava eksperdi oskusteabe vormis – eristamiseks tugineda muuhulgas KeHJS määratlusele.7KeHJS § 22. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv#2 Asjakohaste mõjude olulisuse üle otsustamisel on aluseks omavalitsuse kaalutlus (vt näide skeemil 2). Igal üksikul juhul ei pruugi kõikides valdkondades või teemades olulised mõjud avalduda. Kuidas mõjud avalduvad ja kui olulised nad on, selgub enamasti planeeringulahenduse väljatöötamisel. Oluliste asjakohaste mõjude puhul võib olla vajalik eksperthinnangute koostamine või ekspertide kaasamine planeeringu töörühma.
Asjakohased mõjud tulenevad tervikuna planeeringuala iseloomust ja planeeringu eesmärgist. Oluline on silmas pidada ka seotud globaalseid trende ja piirkondlikke suundumusi. Samuti võivad täiendavad mõjud keskkonnale selguda lähiala plaanitud arengutest – kumulatiivsed mõjud, mis kooruvad välja kavandatavat piirkonda laiemalt vaadates. Siinkohal on oluline silmas pidada ka juba teadaolevaid võimalikke vastuolusid ja vaidlusteemasid kogukonnas. Üheks infoallikaks võib olla ka üldplaneering või selle koostamise protsess, kus on arutluse all väärtused ja võimalikud (maakasutuslikud) konfliktid. Asjakohaseid mõjusid mõjutab ka planeeringuala paiknemine – kas tegemist on suurt arendussurvet omava (eeslinnalise) piirkonnaga või hajaasustusega ääremaal; kas planeeringuala paikneb hajaasustusega maapiirkonnas või linnalises asulas.
See, milliseid asjakohaseid mõjusid on vaja konkreetse detailplaneeringu puhul hinnata, on igal üksikul juhul tehtav kaalutlusotsus. Mõjud sõltuvad planeeringuala eripärast, planeeringu eesmärgist, lähiala arengutest, kogukonnas ülevaolevatest teemadest ning globaalsetest trendidest.
