5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
Tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks on arhitektuuritingimustel täita väga oluline ülesanne nii ruumilahenduse suunamisel, selleks vajalikele kokkulepetele jõudmisel kui ka ruumilahenduse elluviimisel ehitamise teel. Arhitektuuritingimused on lahutamatult läbi põimunud ehituslike ja kujunduslike tingimustega. Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele. Ehitise olemuse määrab selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht.
Ruumiloomele reeglite seadmine peab olema hästi põhjendatud, keskenduma olulisele, looma võimalusi ega tohi olla ülemäärane.
Detailplaneering pole iseseisev eesmärk, eesmärgiks on ehitise või maa kasutamine, planeering on selle poole liikumisel oluline vaheetapp, mis vormib tulemust avaliku kokkuleppe kaudu. Kujundatava elukeskkonna taseme määrab nii planeeringu kui ehitusprojekti kvaliteet.
Ehitise arhitektuuritingimused1Arhitektuuritingimuste seadmise täpsus peab lähtuma asukoha linnaehituslikust olulisusest, vastama hoone avalikust kasutusest johtuvatele ootustele ning olema põhjendatud. Nende pädevaks seadmiseks peab olema planeerimismeeskonda kaasatud arhitekt. laiemas mõttes hõlmavad tingimusi nii hoonete, rajatiste kui ka nende asendiplaanilise lahenduse projekteerimiseks ja kasutamiseks. Linnaehituslike eesmärkide saavutamiseks seatud arhitektuuritingimused peavad olema piisavalt üldised. Arhitektuuritingimused lähtuvad eelkõige asukoha eripärast, aga arvestavad ka omaniku soovide või avaliku huviga. Kindlasti peaks vältima hoone eskiisprojekti kirjeldamist detailplaneeringus arhitektuuritingimustena.
Oluline on, et arhitektuuritingimused määravad üksnes olulisima, inspireerivad ja annavad suuna, kuid usaldavad konkreetse lahenduse koostamise ruumipädevusega projekteerijale.
Arhitektuuritingimuste moepärane käsitlus võib need taandada standardseks loeteluks lubatud viimistlusmaterjalidest ja katusekalletest, millel ei pruugi olla ruumi loovat sisulist väärtust, kuid võib oma keskpärasuses välistada ruumiliselt huvitavad ja uuenduslikud lahendused. Tingimuste üldisus iseenesest ei tähenda formaalsust. Planeeringu koostajal on oluline tunnetada, milline on kohapõhiselt oluliste tingimuste määramise piir ja täpsusaste.2Näiteks detailplaneeringus arhitektuuritingimusena värvitoonide koodide määramine on võimalik, kuid peab olema piisavalt põhjendatud.
MEELESPEA
Üldistatult on tervikliku ruumilahenduse kujundamisel vastavalt vajadusele kaalumist vajavad arhitektuuritingimused järgmised:
- Tingimused ehitise mahule, vormile ja liigendusele, hoone fassaadide eenduvused ja tagasiasted, suurim lubatud brutopindala (sh korruste kaupa) jne. Nt katusekujuks on võimalik määrata viilkatusele täpsustavalt ka vahelduv kalle või lamekatusele lisaks ka madala kaldega katus.
- Tingimused ehitise arhitektuurile – hoonesse sissepääsude arv ja siseruumi seosed krundi välisruumiga, avade suunatus, tummade fassaadide vältimine, piirkonnale iseloomulike materjalide loetlemine, sh (NB!) erilahenduste kaalumise võimaldamisega jne.
- Tingimused ehitise seostele avaliku ruumiga – hoone tänavaruumiga piirnevas osas vaateakendega ja tänavalt eraldi sissepääsudega ruumide kavandamine, varikatuse vajadusega arvestamine, sokli korruse kõrguse määramine, rattaparkla ja -hoiuruumi asukoha ja juurdepääsu põhimõtete määramine jne.
- Tingimused välialade asendiplaanile ja maastikuarhitektuurilahendusele – piirdele, katenditele, valgustusele, parkimisele sh maa-alusele parkimisele koos sissesõitudega, mänguväljakutele, rekreatsioonialadele, rajatiste ja ehitusluba mitte vajavate hoone püstitamisele jne.
- Tingimused rohelistele lahendustele – katuse- fassaadi- ja parklahaljastus, sademevee immutamine või puhverdamine, elurikkuse tagamise ja kujundamise põhimõtted jms.
- Tingimused muudele lahendustele, sh energia- ja innovaatilised lahendused, kompleksseks renoveerimiseks, ligipääsetavuse tagamiseks jms.
