5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt, st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Mõjude analüüs, hindamine ja vajadusel leevendus- või võimendusmeetmete väljatöötamine on põhjaliku planeeringu lahutamatu osa. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud protsessi. Mõjudega arvestamine peab siiski olema nähtav – mõttekäigud ja argumendid (põhjendused) planeeringu materjalidest leitavad. Nii on võimalik nii otsustajal, avalikkusel kui ka teistel osapooltel aru saada, miks on valitud just selline planeeringulahendus ja mida selle elluviimine endaga kaasa toob. Asjakohaste mõjude hindamine on planeerija jaoks sisuliselt ka enesekontroll ja ühtlasi lahenduse põhjendamine.
Asjakohased mõjud ja nendega arvestamine peavad kajastuma planeeringu materjalides. Nii on otsustajal olemas planeeringu kehtestamise jaoks vajalikud argumendid ja kõigil huvitatud osapooltel on selgem, miks ja mida kavandatakse.
Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb silmas pidada, et asjakohased mõjud oleksid planeeringus käsitletud. Selleks on võimalik analüüsi peatükis anda ülevaade planeeringu eesmärgist tulenevate peamiste mõjude kohta tehes kas eraldi alapeatüki, skemaatilise joonise või andes lühiülevaate teostatud eksperthinnangu või analüüsi tulemustest. Analüüsi osa lõpus on otstarbekas välja tuua kokkuvõte, millised on konkreetse planeeringulahenduse kontekstis olulised asjakohased mõjud. Keerulisemate juhtumite puhul, kus mõni asjakohane mõju on nõudnud eraldiseisvat käsitlust valdkondliku eksperthinnanguga, peaks eksperthinnang või analüüs olema leitav planeeringu lisast. Alternatiivina on võimalik asjakohaste mõjude analüüs (ja ka olemasoleva olukorra analüüs laiemalt) esitada lisana. See võimaldab planeeringu tekstiosa hoida kompaktse ja konkreetsena.
NÄIDE: Asjakohaste mõjude hindamise kajastus koostamisel oleva Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu eelnõus (Hendrikson&Ko töö nr 20003564). Ptk 2.1 ja 2.2 annavad ülevaate olemasolevast olukorrast ja strateegiliste arengudokumentidega kavandatust.
Asjakohaste mõjude hindamise tulemused on hea välja tuua ka planeeringu seletuskirja elluviimist käsitlevas peatükis. Siin on tegemist juba kokkuvõttega, mis toob välja mõjud või nende puudumise ja kajastab lühidalt, kuidas mõjudega arvestati või milliseid mõjusid tuleb teadvustada planeeringu elluviimisega seoses.
NÄIDE: Rapla linnas Lepa tn 4 detailplaneeringu (Hendrikson&Ko töö nr 21004060) asjakohaste mõjude hindamise kokkuvõte. Planeeringuga kavandati ühte korterelamut, olulisi asjakohaseid mõjusid ei tuvastatud. Seletuskirja väljavõttes tulevad välja planeeringulahenduse põhjendused, mis on kehtestaja kaalutlusotsuse aluseks.
