6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
Osalise kehtestamise põhjus võib olla, et planeeringuala üks maaomanik ei ole esitatud lahendusega nõus ning selleks, et planeeringu koostamisega saaks edasi liikuda, on otstarbekam valida osalise kehtestamise tee. Samuti võivad osalise kehtestamise põhjuseks olla naabri vastuväited planeeringulahendusele1Näide: Maaüksusele, mis asub üldplaneeringuga määratud tootmismaa juhtotstarbega alal, moodustati detailplaneeringuga kolm krunti. Sinna lubati püstitada kuni 10 m kõrgusi tööstus-, sõidukite teenindus- või laohooneid. Kõikidele moodustatud kruntidele on eraldiseisev juurdepääs avalikult tänavalt. Planeeringuala naaber ei olnud lahendusega nõus sest väitis, et kavandatavad hooned varjutavad tema maad. Planeeringu lahendust muudeti ja naabriga piirnevale krundile lubati püstitada kuni 5 m kõrgune hoone. Koostati ka insolatsioonianalüüs, mis tõendas, et varjud naabri katastriüksusele tekivad ainult talvekuudel ja paariks tunniks. Naaber ei nõustunud ei insolatsioonianalüüsi ega ka 5 m kõrguste hoonega ja nõudis, et ei lubataks kõrgemaid kui 4 m hooneid. Selleks, et ülejäänud kahel krundil ehitamist ei jääks takistama kohtuvaidlused ja pikad läbirääkimised naabriga, otsustati planeering kehtestada osaliselt nende kruntide osas, kus vaidlusi ei olnud. ning kooskõlastamisele mitte viinud koostöö, mis puudutab ruumilahendust osaliselt, kuid võimaldab tervikliku ruumilahenduse ellu viia.