Planeerimise eesmärk on luua eeldused kasutajasõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Väga oluline sealjuures on hinnata erinevate keskkonnamõjurite, sh müra mõju inimese tervisele ja heaolule kvaliteetse ruumi säilimisel ja tekkimisel. Üldiseks sihiks on võetud müra taseme vähendamine. See on reaalne vaid…
Kesk-Eesti ametnike välitööde käigus toimus Põltsamaa vallas Puurmani lossis 11. augustil seminar „Kartmatult kohanev väikekeskus – regionaalarengu trumpkaart suures plaanis“. Loss on ühtlasi üks säilinud mõisakoolidest, mille interjöör soosis oma hubasuse ja esteetikaga koosolemist ja arutelu parimal võimalikul moel. Seekord…
Üldplaneeringu koostamine on jätkuvalt üks olulisemaid tegevusi, millega seotud küsimusi kohalike omavalitsuste planeerijad ja nende planeeringu konsultandid igapäevaselt lahendavad. 79-st kohalikust omavalitsusest plaanib suur osa veel lähiaastatel kehtestada uued ja kaasaegsed üldplaneeringud. Väljakutseid üldplaneeringu koostamisel jagub. Vaid neli omavalitsust on…
Ruumiline planeerimine on Eestis avaliku halduse kohustus, kes teeb kaalutletud ja põhjendatud maakasutus- ja ehitustingimustega ruumikasutamise otsuseid. Planeerimisalase tegevuse korraldaja – riik või kohaliku omavalitsuse üksus – tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega…
Juunis 2018 valminud rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime säilimiseks või parandamiseks. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid…
Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub. Prognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võrra. Vähenemine ei toimu aga…
2020. aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Uuringu koostamist korraldas Rahandusministeerium tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames, mis viiakse läbi koostöös teiste ministeeriumite ja kolme kohaliku omavalitsusega. Projektis piloteeritakse planeeringulisi, õiguslikke,…
Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse kõige tähtsam töövahend ruumilise arengu kavandamisel ja see on üks kohaliku elu strateegiline juhtimisvahend. Iga omavalitsus peab tagama oma haldusterritooriumi kohta kehtiva üldplaneeringu ja selle perioodilise ülevaatamise. 2017. aastal ühinemise ja liitumise teel moodustunud kohalikud omavalitsused pidid algatama volikogu…
2020. aasta alguses valmis ruumilise planeerimise roheline raamat. Rohelises raamatus kirjeldatakse valdkonna probleemkohti ning pakutakse välja võimalikke lahendusi. Rohelisele raamatule võivad vajadusel ja valmisoleku korral järgneda seadusemuudatused, juhendmaterjalid või institutsionaalsed ümberkorraldused. Rohelise raamatu koostamise käigus on läbi viidud aruteluseminare, mille käigus…
CPTED – kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu Ehitatud keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Selle teemaga tuleb teadlikult tegeleda nii ruumilisel planeerimisel kui projekteerimisel, kaasates nii elanikud kui korrakaitsjad. Et suurendada korrakaitsjate pädevust, kuidas…
Planeerimise eesmärk on tagada jätkusuutlik ruumiline areng ning erinevaid arenguvajadusi tasakaalustades luua eeldused kvaliteetseks elukeskkonnaks. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa, kuna asjakohaste mõjudega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele. Levinud rahvusvahelise definitsiooni kohaselt…
Olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) kavandamisel on väga tähtis ehitisele sobiva asukoha valimine, kuna nagu nimigi ütleb, kaasneb ehitisega oluline ruumiline mõju. Oluline ruumiline mõju on vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 6 punktile 13 mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate…
Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisalastes seadustes ei olnud siduvaid põhimõtteid kuigi palju. Osaliselt aitas see asjaolu kindlasti kaasa planeerimistegevuse eklektilisusele ning üsnagi juhuslikule ruumilisele arengule Eestis. Alates 1.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse 2. peatükis on planeerimise põhimõtted senisest märksa põhjalikumalt lahti kirjutatud. Põhimõtted võib jagada…
Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Päästeameti ülesanne on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine. Päästeameti roll planeerimistegevuste juures on kirjeldatud Päästeamet poolt kokku pandud Ruumilise…
Kohaliku elukeskkonna tuleviku, sh ruumilise arengu kavandamine, on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Elukeskkonda saab paremaks muuta kõikide füüsilise keskkonna ehk ruumi kasutajate koostöös, ennekõike sisuliselt põhjendatud ja tegelikult elluviidavate planeeringute alusel. Ruumiline planeerimine loob eeldused selleks, et rakenduks planeerimise peamisi põhimõtteid – tekiks…
Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. Kultuuripärandi väärtustamine, arendamine ja säilitamine on ühtaegu nii ühiskonna ühine kohustus kui ka võimalus. Üldplaneeringu koostamisel on oluline arvestada…
Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse peatükkides. Sellelt lehelt leiab nii riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemi. Eriplaneeringute skeemid kajastavad nii kahe-etapilist (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) kui ka ühe-etapilist menetlust (asukoha eelvaliku…
Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et…
Keskkonnamõju strateegiline hindamine, lühidalt KSH, on poliitikakujundamise tööriist. Vaata lähemalt strateegilise mõju hindamise kohta siit ja siit. Poliitikakujundamise üheks võtmetegevuseks on strateegiline planeerimine, mille tulemusena valmib tulevikku vaatav, eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi kirjeldav arengudokument. Arengudokumendi koostamise käigus hinnatakse KSH…
Eesti tasakaalustatud arengu üheks väljakutseks on rahvastiku koondumine suurematesse keskustesse. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna tellimusel ja osalusel valminud Eesti väikeasulate uuring ((Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool 2019) selgitab välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse…
