Vastus: Alates 1.07.2015 kehtib uus planeerimisseadus, mis mu hulgas loetleb § 4 lõikes 2 üles planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded. Ühe ülesandena on märgitud ka planeeringu koostamise korraldamine. Planeerimisseaduse mõistes tuleb eristada planeerimisalase tegevuse korraldamist ja planeeringu koostamise korraldamist. Nii planeerimisalase tegevuse…
Vastus: Uues 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduses ei ole sarnast sätet nagu oli kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses § 12 lõige 31 informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks nähtavale kohale panemise kohta. Kohalikul omavalitsusel ei ole enam kohustust sellist infot planeeringualale üles panna.
Vastus: Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 2 kehtivad kõik seni kehtinud planeeringud ka edaspidi nii kaua, kuni pole neid kehtetuks tunnistatud või koostatud uut sama liigi planeeringut. Seega saame öelda, et mõlemad planeeringud kehtivad sõltumata sellest, kas see oli kellegi…
Vastus: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on reguleeritud planeerimisseaduse § 140. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkt 2 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Seega on nii kinnistu omaniku kui…
Vastus: Planeerija definitsioon on toodud planeerimisseaduse § 6 punktis 10. Selleks, et isik loetaks planeerijaks, on tarvis, et ta vastaks ühele kolmest kriteeriumist: geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega isik või vastutava spetsialisti taseme – arhitektuuri või maastikuarhitektuuri –…
Vastus: Planeerija definitsioon on toodud planeerimisseaduse § 6 punktis 10. Selleks, et isik loetaks planeerijaks, on tarvis, et ta vastaks ühele kolmest kriteeriumist. Esiteks loetakse planeerijaks isik, kes on saanud geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrghariduse. Seega piisab kooli lõpetamise diplomist.…
Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse § 6 punktile 10 on planeerija kas geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega isik või vastutava spetsialisti taseme – arhitektuuri või maastikuarhitektuuri – kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Seda sätet tuleb vaadata koosmõjus planeerimisseaduse § 4…
Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §-le 92 tuleb kohalike omavalitsuste volikogudel vaadata üldplaneeringud üle iga viie aasta tagant. Eelkõige on üldplaneeringu ülevaatust tarvis kohalikule omavalitsusele endale selleks, et selgitada välja, kas üldplaneering vastab kohaliku omavalitsuse arengu kontseptsioonile ja on kaasaegne. Ülevaatamise eesmärk…
Vastus: Vastavalt kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõikele 2 koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Kuna tegemist on üldosa sättega, siis kehtib see ka kõigi varem koostatud planeeringute kohta. Sarnane säte…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 4 kohaselt tuleb enne 30.06.2015 algatatud detailplaneeringute menetlus lõpetada kolme aasta jooksul planeerimisseaduse jõustumisest ehk 1. juuliks 2018. Tähtaeg ühildub planeerimisseaduse § 139 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tähtajaga, mis on samuti…
Vastus: 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseadus ei reguleeri ehitusmääruse kehtestamist, erinevalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusele, mille alusel kehtestas kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruse valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõige 1 kohaselt menetletakse enne 1.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Sätet kohaldatakse ainult kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse osas. Kui näiteks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse rakendamise kaudu tekib küsimus mõne kolmanda seaduse…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt enne 1.07.2015 algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Arvestades, et sättes ei ole välja toodud, et enne eelnimetatud seaduse jõustumist algatatud planeeringu menetlemisel tuleb lähtuda planeerimisseaduses…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõige 1 kohaselt menetletakse enne 1.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes kuni 30.062015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega on kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse sätete kohaldamise eeldusena just välja toodud planeeringu algatamine, mitte taotluse esitamine. Säte ei kohaldu…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendmise seaduse § 2 kohaselt jäävad enne 30.06.2015 kehtestatud planeeringud kehtima ka peale 1. juulit 2015. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (vana PlanS) § 3 lg 2 kohaselt ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või…
'/%3E%3C/svg%3E){kind=small}
