Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §-le 92 tuleb kohalike omavalitsuste volikogudel vaadata üldplaneeringud üle iga viie aasta tagant. Eelkõige on üldplaneeringu ülevaatust tarvis kohalikule omavalitsusele endale selleks, et selgitada välja, kas üldplaneering vastab kohaliku omavalitsuse arengu kontseptsioonile ja on kaasaegne. Ülevaatamise eesmärk…
Vastus: 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseadus ei reguleeri ehitusmääruse kehtestamist, erinevalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusele, mille alusel kehtestas kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruse valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 4 kohaselt tuleb enne 30.06.2015 algatatud detailplaneeringute menetlus lõpetada kolme aasta jooksul planeerimisseaduse jõustumisest ehk 1. juuliks 2018. Tähtaeg ühildub planeerimisseaduse § 139 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tähtajaga, mis on samuti…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõige 1 kohaselt menetletakse enne 1.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes kuni 30.062015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega on kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse sätete kohaldamise eeldusena just välja toodud planeeringu algatamine, mitte taotluse esitamine. Säte ei kohaldu…
Vastus: Alates 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduses on osalemine planeerimismenetluses kahetasandiline: eristatakse koostöötegijaid ning kaasatavaid. Koostöötegijad on haldusorganid, kes annavad hiljem planeeringule kooskõlastuse. Asjaomaste haldusorganite määratlemisel tuleb vaadata koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise aluste määrust, kus haldusorganid on nimetatud lähtudes nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast. Kooskõlastamisel tuleb hinnata planeeringu vastavust…
Vastus: Arvamust avaldada võib igaüks kogu planeeringu protsessi kestel, selleks tuleb vaid kirjutada planeeringu koostamise korraldajale. Aluse selleks annab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, mille kohaselt tuleb haldusorganil märgukirjale ja selgitustaotlusele vastata 30 päeva jooksul. Ruumilise planeerimise üks põhimõtteid on ulatuslik…
Vastus: Planeerimisseaduses (edaspidi PlanS) on iga planeeringu liigi juures sätestatud, kellega tuleb koostööd teha ja keda tuleb planeerimismenetlusse kaasata (nt üldplaneering PlanS § 76 ja detailplaneering PlnaS § 127). Planeeringu koostamise korraldaja – üld- ja detailplaneeringute puhul kohaliku omavalitsuse üksus – teeb koostööd…
Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) üldplaneeringu koostamise peatükis on toodud ajalehtedes teavitamise miinimumnõuded. PlanS § 9 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase menetluse korraldaja avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama ja piisavalt kaasama menetlusesse (vt ka ). Seega on kohalik omavalitsus kohustatud kaaluma, kas peaks iga konkreetse…
Vastus: Planeerimisseadus näeb ette eriregulatsiooni sellisel juhul, kui detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Selleks on planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikes 7 ette nähtud, et menetlus viiakse läbi üldplaneeringu menetluse nõudeid järgides. Seega peab protsessi läbi viies vaatama üldplaneeringu…
Vastus: Kehtivas planeerimisseaduses (PlanS) on sätestatud miinimumnõuded planeeringute koostamise menetlustoimingute ja teavitamise/kaasamise kohta. Planeerimisseadust koostades oli üheks eesmärgiks teiste hulgas ka analüüsida ja võimalusel vähendada üldsusele suunatud teavitamisega kaasnevat halduskoormust. Analüüsist selgus, et planeeringute kohta on ajalehes teavitusi liiga palju. Kehtivas planeerimisseaduses…
Vastus: Kui koostatakse detailplaneering, mille korral keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ei ole kohustuslik, samuti ei ole vaja anda KSH eelhinnangutja kaaluda KSH vajadust, siis ei ole vaja planeeringu algatamise otsuse otsustavas osas märkida, et KSH ei algatata – see tähendaks KSH…
Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH) kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Vastavalt PlanS § 124…
Vastus: Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt. Arvestama peab, et nii menetlusprotsess kui ka kõik toimingud üksikult peavad vastama ka haldusmenetluse seaduse nõuetele. KeHJS-s on sätestatud, mida peab sisaldama KSH algatamise või…
Vastus: Planeerimisseadus (PlanS) sätestab § 124 lõikes 7, et juhul, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Kooskõlastamine ja arvamuse andmine on planeerimisseaduses koostööst ja kaasamisest eraldi sättega reguleeritud. Koostööle järgneb juhul,…
Vastus: Detailplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) § 125. Eelkõige tuleb detailplaneering koostada juhul, kui soovitakse rajada ehitusloakohustuslikke hooneid või neid üle 33% suurendada (vt PlanS § 125 lg 1). Lisaks on seaduses sätestatud, et detailplaneering tuleb teha ka…
