ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Alles teine ja erandlik eelistus peaks olema KOV EP. Seega veel harukordsem peaks olema samaaegselt mitme erineva, kuid sisult sama ehitise kavandamiseks KOV EP koostamine. Planeerimisseadus ei välista…
Kuidas kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist, kui üldplaneering on parajasti koostamisel, aga siis esitatakse kohalikule omavalitsusele taotlus KOV EP kavandamiseks? Planeeringuliigi valik – üldplaneering või KOV EP – on omavalitsuse kaalutlusotsus, sh võib mõlemat planeeringut paralleelselt menetleda. Üldplaneeringu koostamise ajal, peab KOV EP…
Planeerimisseaduse (PlanS) mõte on, et ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Eeltoodu tuleneb ka PlanS § 95 lõikest 1 mis näeb ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse ORME ehitise püstitamiseks vaid siis, kui ORME asukoht ei…
Nii üldplaneeringu (PlanS § 74 lg 3) ka KOV EP (PlanS § 95 lg 4) puhul on tegemist ehitamise aluseks oleva planeeringuga, mille alusel võib kitsendusi seada. Põhiseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud…
Rahandusministeerium (al 2023. a 1. juulist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium puutuvad igapäevaselt kokku erinevate projekteerimistingimuste andmist puudutavate küsimustega nii kohalike omavalitsuste kui ka laiema avalikkuse poolt. Kuna küsimustest nähtus projekteerimistingimuste andmise praktika ebaühtlus, tutvusid ministeeriumid koostöös…
Kohalikel omavalitsustel on ruumilises planeerimises kandev ehk otsustaja roll, see on ühelt poolt õigus otsustada oma ruumilise keskkonna arengute üle aga teisalt kohustus teha seda targalt ja tasakaalustatult. Siinjuures tuleb järgida planeerimisseaduse muude sätete kõrval peatükis II toodud olulisi üldiseid…
1. Planeerimise põhimõtted Planeeringute eesmärgiks on ruumilise terviklahenduse koostamine planeeringualal ning seeläbi eelduste loomine hea keskkonna kujunemiseks. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks oma arengut soovitud suunas juhtida, tuleb planeeringutes maakasutusele ja ehitamisele seada tingimused. Tingimuste seadmise aluseks on planeerimisseaduses (edaspidi…
Vastus: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ei sea erinõudeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja detailse lahenduse raames koostatavale keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Planeerimisseaduse § 109 lg 2 alusel kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu (ja § 41 lg…
Kehtiva planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib kolme aastase tähtaja sätestamise kohta järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus…
Vastus: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise erinõuded on sätestatud planeerimisseaduse § 142. Nimetatud paragrahvi lõige 8 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, teeb kohalik omavalitsus 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse. Üldplaneeringusse muudatuse tegemine sõltub muudatusest. Muudatus võib…
Vastus: Planeerimisseadus näeb ette erineva menetluse juhul, kui detailplaneering koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga ja kui detailplaneering muudab üldplaneeringu põhilahendust. Viimasel juhul sätestab PlanS § 142 lg 2, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Kuna menetluse alguseks loetakse…
Vastus: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist reguleerib planeerimisseaduse (PlanS) § 140, samas tuleb lähtuda ka kõigist üldistest haldusmenetluse põhimõtetest ja reeglitest, mis sätestatud haldusmenetluse seaduses (HMS). HMS reeglite järgi on iga menetlus ühe haldusakti välja andmiseks omaette menetlus, selle lõpuks antakse välja haldusakt. PlanS-is on eraldi…
Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lõike1 punkt 1 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks on vaja põhjendatud otsust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §…
Vastus: Ehitusseadustikuga on ette nähtud, et teatud ehitised kuuluvad vaba ehitustegevuse alla – selle jaoks pole tarvis saada ehitusluba ega ehitusteatist. Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reegliteta ehitamine. Kõiki erinevate seadustega seatud tingimusi tuleb alati täita ja selleks…
Vastus: Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse täiendus kohustab reformi käigus moodustunud valdade ja linnade volikogudel üks+kolm aasta jooksul peale 2017. aasta kohalikke valimisi kehtestama uue ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu. Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel oli kohustus algatada…
