Vastus: Lähteseisukohtade legaaldefinitsioon on antud planeerimisseaduse (PlanS) § 6 punktis 12: planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate…
Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse § 136 lõikele 2 ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav: kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. Seega juhul, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul on avalikul väljapanekul laekunud…
Vastus: Planeerimisseaduse § 128 lg 5 näeb ette, et detailplaneeringu algatamisel määratakse muu hulgas kindlaks planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus. On mitmeid põhjusi, miks planeeringuala on vaja kindlaks määrata. Üks põhjusi on, et üldsus saaks teada, millisele alale kavandatakse…
Vastus: Planeerimisseaduse § 138 lg 2 näeb ette, et ainult siis võib loobuda avaliku arutelu läbiviimisest ja valdkonna eest vastutava ministri poole pöördumisest, kui kõiki arvamusi on arvesse võetud. Arvamuse sisu on seaduses reguleerimata; me ei saa nõuda, et arvamuse andja kinnitaks…
Vastus: Uue 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse järgi ei ole puhtalt katastriüksuse jagamiseks enam vaja koostada detailplaneeringut. Seega ei ole katastriüksuste jagamine/liitmine/muutmine detailplaneeringu koostamise kohustus (detailplaneeringu koostamise kohustus on toodud planeerimisseaduse § 125 lõigetes 1 ja 2), kui ei soovita anda/muuta ehitusõigusi ehitusloakohustusliku…
Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohalik omavalitsus algatab planeeringu kas oma vajadustest lähtuvalt või huvitatud isikult taotluse saamisel. Üldreeglina sätestab planeerimisseadus, et detailplaneeringud algatab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalituse korralduse seadus sätestab, et üksusena käsitletakse…
Vastus: Alates 1.07.2015 kehtib uus planeerimisseadus, mis mu hulgas loetleb § 4 lõikes 2 üles planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded. Ühe ülesandena on märgitud ka planeeringu koostamise korraldamine. Planeerimisseaduse mõistes tuleb eristada planeerimisalase tegevuse korraldamist ja planeeringu koostamise korraldamist. Nii planeerimisalase tegevuse…
Vastus: Kehtiv planeerimisseadus ei näe enam ette detailplaneeringute lihtsustatud korras koostamist. Selle asemel on planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 toodud võimalus loobuda planeeringu koostamise nõudest ja anda välja projekteerimistingimused. Planeerimisseaduse seletuskiri märgib, et PlanS § 125 lõige 6 näeb ette, et kohaliku…
Vastus: Ehitusseadustikuga on ette nähtud, et teatud ehitised kuuluvad vaba ehitustegevuse alla – selle jaoks pole tarvis saada ehitusluba ega ehitusteatist. Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reegliteta ehitamine. Kõiki erinevate seadustega seatud tingimusi tuleb alati täita ja selleks…
Vastus: Planeerimisseaduse § 3 lg 4 nimetab avatud loetelu dokumentidest, mida võib lisada planeeringule. Planeeringu lisasid ei kehtestata, need on täiendavaks informatsiooniks planeeringu juurde. Muu hulgas sätestab seadus, et lisade hulka võib kuuluda ka planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu ja vajaduse…
Vastus: Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse täiendus kohustab reformi käigus moodustunud valdade ja linnade volikogudel üks+kolm aasta jooksul peale 2017. aasta kohalikke valimisi kehtestama uue ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu. Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel oli kohustus algatada…
Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lõike1 punkt 1 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks on vaja põhjendatud otsust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §…
Vastus: Kehtiv planeerimisseadus (edaspidi PlanS) kasutab § 126 lõike 4 punktis 3 mõistet „ehitisealune pind“, mida planeerimisseaduses defineeritud ei ole. Küll on mõiste defineeritud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, mille…
Vastus: Planeerimine on avalik haldusmenetlus, mis lõpeb haldusotsusega, tavaliselt detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Üheks oluliseks planeerimismenetlust iseloomustavaks tingimuseks on väga lai kaalutlusruum – meil ei ole keskkonna kujundamiseks ühte ja ainsat lahendust, vaid meil on alati valikute paljusus – seega peab…
Vastus: Detailplaneeringu ülesannete loetelus on planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud punktis 5 ehitise ehituslike tingimuste määramine ning punktis 6 ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. Ka on ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõikes 4 nimetatud nii arhitektuurilised, ehituslikud kui kujunduslikud nõuded ühe projekteerimistingimustes…
