Kui kohalik omavalitsus on saanud taotluse ORME planeerimiseks, tuleb enne algatamise otsuse tegemist tähelepanu pöörata vähemalt alljärgnevate asjaoludele. Välistavate asjaolude väljaselgitamine PlanS § 96 lg 2 sätestab juhud, millal planeering tuleb jätta algatamata: KOV EP algatamine on ilmselges vastuolus üldplaneeringuga juhul, kui üldplaneeringus toodud…
Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Nii sellisele kokkuleppele jõudmiseks kui ka kokkuleppe kestlikkuse tagamiseks tuleb tasakaalustatult arvestada nii majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise kui ka looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Samadest…
Kohalikul omavalitsusel tuleks esmalt hinnata kui ulatuslikult kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala muutub võrreldes algatatud planeeringuga. Kui muutus on oluline, peaks kohalik omavalitsus kaaluma kas on vajalik algatada hoopis uue eriplaneeringu menetlus. Uue eriplaneeringu algatamisest tuleb sellest teavitada lähtuvalt planeerimisseaduse §…
Planeerimisseadus ei reguleeri, mitu ORME-le sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kui KOV EP asukoha eelvalikus leitakse ORME-le mitu sobilikku asukohta, siis on võimalik koostada detailne lahendus nii mitmes asukohas, kui selleks on vajadus. Samuti võib juhtuda, et sobilikud asukohad koonduvad…
Pärast KOV EP algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks esimese etapina asukoha eelvalik, mis on KOV EP detailse lahenduse väljatöötamise aluseks (PlanS § 98 lg 1). PlanS § 6 p 1 kohaselt on asukoha eelvalik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade…
ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Alles teine ja erandlik eelistus peaks olema KOV EP. Seega veel harukordsem peaks olema samaaegselt mitme erineva, kuid sisult sama ehitise kavandamiseks KOV EP koostamine. Planeerimisseadus ei välista…
Kuidas kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist, kui üldplaneering on parajasti koostamisel, aga siis esitatakse kohalikule omavalitsusele taotlus KOV EP kavandamiseks? Planeeringuliigi valik – üldplaneering või KOV EP – on omavalitsuse kaalutlusotsus, sh võib mõlemat planeeringut paralleelselt menetleda. Üldplaneeringu koostamise ajal, peab KOV EP…
Planeerimisseaduse (PlanS) mõte on, et ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Eeltoodu tuleneb ka PlanS § 95 lõikest 1 mis näeb ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse ORME ehitise püstitamiseks vaid siis, kui ORME asukoht ei…
Rahandusministeerium (al 2023. a 1. juulist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium puutuvad igapäevaselt kokku erinevate projekteerimistingimuste andmist puudutavate küsimustega nii kohalike omavalitsuste kui ka laiema avalikkuse poolt. Kuna küsimustest nähtus projekteerimistingimuste andmise praktika ebaühtlus, tutvusid ministeeriumid koostöös…
Kohalikel omavalitsustel on ruumilises planeerimises kandev ehk otsustaja roll, see on ühelt poolt õigus otsustada oma ruumilise keskkonna arengute üle aga teisalt kohustus teha seda targalt ja tasakaalustatult. Siinjuures tuleb järgida planeerimisseaduse muude sätete kõrval peatükis II toodud olulisi üldiseid…
1. Planeerimise põhimõtted Planeeringute eesmärgiks on ruumilise terviklahenduse koostamine planeeringualal ning seeläbi eelduste loomine hea keskkonna kujunemiseks. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks oma arengut soovitud suunas juhtida, tuleb planeeringutes maakasutusele ja ehitamisele seada tingimused. Tingimuste seadmise aluseks on planeerimisseaduses (edaspidi…
Vastus: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ei sea erinõudeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja detailse lahenduse raames koostatavale keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Planeerimisseaduse § 109 lg 2 alusel kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu (ja § 41 lg…
Kehtiva planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib kolme aastase tähtaja sätestamise kohta järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus…
Vastus: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise erinõuded on sätestatud planeerimisseaduse § 142. Nimetatud paragrahvi lõige 8 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, teeb kohalik omavalitsus 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse. Üldplaneeringusse muudatuse tegemine sõltub muudatusest. Muudatus võib…
Vastus: Planeerimisseadus näeb ette erineva menetluse juhul, kui detailplaneering koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga ja kui detailplaneering muudab üldplaneeringu põhilahendust. Viimasel juhul sätestab PlanS § 142 lg 2, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Kuna menetluse alguseks loetakse…
