Arhiiv FAQs

Mida teha kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses selgub, et tuulepargi ühendamine põhivõrguga on mõistlik kavandada teise kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevasse alajaama? Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses koostatakse ka detailne lahendus.

Tuulikuid on elektri põhivõrgu liitumispunktiga võimalik tehniliselt ühendada nii õhuliini kui ka maakaabliga. Need on aga oma olemuselt, kaasneva mõju ning tulenevate kitsenduste ulatuste tõttu erinevad rajatised. Maakaabli ruumivajadus ja kaitsevöönd on võrreldes õhuliiniga oluliselt väiksem, sellel puudub eraldiseisva rajatisena…

Kohalikus omavalitsuses on koostamisel ning menetluslikult võrdlemisi kaugele jõudnud tuulepargi eriplaneering konkreetses piirkonnas. Kui tehakse ettepanek algatada kogu valda hõlmav täiendav kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus (mis hõlmaks ka algset eriplaneeringu ala), kas siis tuleks juba menetletav ja esimesena algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala jätta välja uuest, kogu valda hõlmava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alast?

Planeerimisseaduse § 122 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisega peatub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab kohaliku omavalitsuse eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid. Seega…

Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?

Kui kohalik omavalitsus on saanud taotluse ORME planeerimiseks, tuleb enne algatamise otsuse tegemist tähelepanu pöörata vähemalt alljärgnevate asjaoludele. Välistavate asjaolude väljaselgitamine PlanS § 96 lg 2 sätestab juhud, millal planeering tuleb jätta algatamata: KOV EP algatamine on ilmselges vastuolus üldplaneeringuga juhul, kui üldplaneeringus toodud…

Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?

Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Nii sellisele kokkuleppele jõudmiseks kui ka kokkuleppe kestlikkuse tagamiseks tuleb tasakaalustatult arvestada nii majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise kui ka looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Samadest…

Menetluses on algusjärgus EP (ei ole avalikustatud LS ega KSH programmi). Menetluse käigus soovib täiendav huvitatud isik laiendada selle KOV EP ala ning niimoodi koostamisel oleva KOV EP’ga liituda. Kas EP ala saab laiendada ning kaasata uusi huvitatud isikuid, lähtudes PlanS § 93 lg 31? Kas liidetava ala osas tuleks algatada uus, eraldiseisev KOV EP?

Kohalikul omavalitsusel tuleks esmalt hinnata kui ulatuslikult kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala muutub võrreldes algatatud planeeringuga. Kui muutus on oluline, peaks kohalik omavalitsus kaaluma kas on vajalik algatada hoopis uue eriplaneeringu menetlus. Uue eriplaneeringu algatamisest tuleb sellest teavitada lähtuvalt planeerimisseaduse §…

Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?

ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Alles teine ja erandlik eelistus peaks olema KOV EP. Seega veel harukordsem peaks olema samaaegselt mitme erineva, kuid sisult sama ehitise kavandamiseks KOV EP koostamine. Planeerimisseadus ei välista…

Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?

Kuidas kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist, kui üldplaneering on parajasti koostamisel, aga siis esitatakse kohalikule omavalitsusele taotlus KOV EP kavandamiseks? Planeeringuliigi valik – üldplaneering või KOV EP – on omavalitsuse kaalutlusotsus, sh võib mõlemat planeeringut paralleelselt menetleda. Üldplaneeringu koostamise ajal, peab KOV EP…

Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?

Planeerimisseaduse (PlanS) mõte on, et ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Eeltoodu tuleneb ka PlanS § 95 lõikest 1 mis näeb ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse ORME ehitise püstitamiseks vaid siis, kui ORME asukoht ei…

Projekteerimistingimuste õiguspärasuse tagamisest 19.10.2022 nr 15-4/8376-1

Rahandusministeerium (al 2023. a 1. juulist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium puutuvad igapäevaselt kokku erinevate projekteerimistingimuste andmist puudutavate küsimustega nii kohalike omavalitsuste kui ka laiema avalikkuse poolt. Kuna küsimustest nähtus projekteerimistingimuste andmise praktika ebaühtlus, tutvusid ministeeriumid koostöös…

Planeerimise põhimõtetest, maakonnaplaneeringute ja planeerimist abistavate juhenditega arvestamisest

1. Planeerimise põhimõtted Planeeringute eesmärgiks on ruumilise terviklahenduse koostamine planeeringualal ning seeläbi eelduste loomine hea keskkonna kujunemiseks. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks oma arengut soovitud suunas juhtida, tuleb planeeringutes maakasutusele ja ehitamisele seada tingimused. Tingimuste seadmise aluseks on planeerimisseaduses (edaspidi…

Skip to content