Vastus: Uues 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduses ei ole sarnast sätet nagu oli kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses § 12 lõige 31 informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks nähtavale kohale panemise kohta. Kohalikul omavalitsusel ei ole enam kohustust sellist infot planeeringualale üles panna.
Vastus: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on reguleeritud planeerimisseaduse § 140. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkt 2 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Seega on nii kinnistu omaniku kui…
Vastus: Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 2 kehtivad kõik seni kehtinud planeeringud ka edaspidi nii kaua, kuni pole neid kehtetuks tunnistatud või koostatud uut sama liigi planeeringut. Seega saame öelda, et mõlemad planeeringud kehtivad sõltumata sellest, kas see oli kellegi…
Vastus: Alates 1.07.2015 kehtib uus planeerimisseadus, mis mu hulgas loetleb § 4 lõikes 2 üles planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded. Ühe ülesandena on märgitud ka planeeringu koostamise korraldamine. Planeerimisseaduse mõistes tuleb eristada planeerimisalase tegevuse korraldamist ja planeeringu koostamise korraldamist. Nii planeerimisalase tegevuse…
Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohalik omavalitsus algatab planeeringu kas oma vajadustest lähtuvalt või huvitatud isikult taotluse saamisel. Üldreeglina sätestab planeerimisseadus, et detailplaneeringud algatab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalituse korralduse seadus sätestab, et üksusena käsitletakse…
Vastus: Planeerimisseaduse § 128 lg 5 näeb ette, et detailplaneeringu algatamisel määratakse muu hulgas kindlaks planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus. On mitmeid põhjusi, miks planeeringuala on vaja kindlaks määrata. Üks põhjusi on, et üldsus saaks teada, millisele alale kavandatakse…
Vastus: Uue 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse järgi ei ole puhtalt katastriüksuse jagamiseks enam vaja koostada detailplaneeringut. Seega ei ole katastriüksuste jagamine/liitmine/muutmine detailplaneeringu koostamise kohustus (detailplaneeringu koostamise kohustus on toodud planeerimisseaduse § 125 lõigetes 1 ja 2), kui ei soovita anda/muuta ehitusõigusi ehitusloakohustusliku…
Vastus: Planeerimisseaduse § 138 lg 2 näeb ette, et ainult siis võib loobuda avaliku arutelu läbiviimisest ja valdkonna eest vastutava ministri poole pöördumisest, kui kõiki arvamusi on arvesse võetud. Arvamuse sisu on seaduses reguleerimata; me ei saa nõuda, et arvamuse andja kinnitaks…
Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse § 6 punktile 10 on planeerija kas geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega isik või vastutava spetsialisti taseme – arhitektuuri või maastikuarhitektuuri – kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Seda sätet tuleb vaadata koosmõjus planeerimisseaduse § 4…
Vastus: Planeerija definitsioon on toodud planeerimisseaduse § 6 punktis 10. Selleks, et isik loetaks planeerijaks, on tarvis, et ta vastaks ühele kolmest kriteeriumist. Esiteks loetakse planeerijaks isik, kes on saanud geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrghariduse. Seega piisab kooli lõpetamise diplomist.…
Vastus: Planeerija definitsioon on toodud planeerimisseaduse § 6 punktis 10. Selleks, et isik loetaks planeerijaks, on tarvis, et ta vastaks ühele kolmest kriteeriumist: geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega isik või vastutava spetsialisti taseme – arhitektuuri või maastikuarhitektuuri –…
Vastus: Vastavalt kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõikele 2 koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Kuna tegemist on üldosa sättega, siis kehtib see ka kõigi varem koostatud planeeringute kohta. Sarnane säte…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 4 kohaselt tuleb enne 30.06.2015 algatatud detailplaneeringute menetlus lõpetada kolme aasta jooksul planeerimisseaduse jõustumisest ehk 1. juuliks 2018. Tähtaeg ühildub planeerimisseaduse § 139 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tähtajaga, mis on samuti…
Vastus: 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseadus ei reguleeri ehitusmääruse kehtestamist, erinevalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusele, mille alusel kehtestas kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruse valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõige 1 kohaselt menetletakse enne 1.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Sätet kohaldatakse ainult kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse osas. Kui näiteks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse rakendamise kaudu tekib küsimus mõne kolmanda seaduse…
