Arhiiv FAQs

Milline sisuline erinevus on koostööl ja kaasamisel?

Vastus: Planeerimisseaduses on osalemine planeerimismenetluses kahetasandiline: eristatakse koostöötegijaid ning kaasatavaid. Koostöötegijad on haldusorganid, kes annavad hiljem planeeringule kooskõlastuse. Asjaomaste haldusorganite määratlemisel tuleb vaadata koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise aluste määrust, kus haldusorganid on nimetatud lähtudes nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast. Kooskõlastamisel tuleb hinnata planeeringu vastavust õigusaktidele ja seaduses…

Kuidas kaasatakse avalikkust planeerimisprotsessidesse?

Vastus: Arvamust avaldada võib igaüks kogu planeeringu protsessi kestel, selleks tuleb vaid kirjutada planeeringu koostamise korraldajale. Aluse selleks annab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, mille kohaselt tuleb haldusorganil märgukirjale ja selgitustaotlusele vastata 15 päeva jooksul. Ruumilise planeerimise üks põhimõtteid on ulatuslik…

Kas selliste detailplaneeringute puhul, millele on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, on tõepoolest vaja küsida naaberomavalitsuselt kooskõlastus?

Vastus: Planeerimisseadus näeb ette eriregulatsiooni sellisel juhul, kui detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Selleks on planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikes 7 ette nähtud, et menetlus viiakse läbi üldplaneeringu menetluse nõudeid järgides. Seega peab protsessi läbi viies vaatama üldplaneeringu…

Millistes ajalehtedes tuleb avaldada üldplaneeringu teateid?

Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) üldplaneeringu koostamise peatükis on toodud ajalehtedes teavitamise miinimumnõuded. PlanS § 9 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase menetluse korraldaja avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama ja piisavalt kaasama menetlusesse (vt ka ). Seega on kohalik omavalitsus kohustatud kaaluma, kas peaks iga konkreetse…

Kas kohalik omavalitsus peab planeeringu avalikust arutelust lehes teavitama?

Vastus: Kehtivas planeerimisseaduses (PlanS) on sätestatud miinimumnõuded planeeringute koostamise menetlustoimingute ja teavitamise/kaasamise kohta. Planeerimisseadust koostades oli üheks eesmärgiks teiste hulgas ka analüüsida ja võimalusel vähendada üldsusele suunatud teavitamisega kaasnevat halduskoormust. Analüüsist selgus, et planeeringute kohta on ajalehes teavitusi liiga palju. Kehtivas planeerimisseaduses…

Millistel juhtudel tuleb esitada planeering kooskõlastamiseks?

Vastus: Planeerimisseaduses (edaspidi PlanS) on iga planeeringu liigi juures sätestatud, kellega tuleb koostööd teha ja keda tuleb planeerimismenetlusse kaasata (nt üldplaneering PlanS § 76 ja detailplaneering PlnaS § 127). Planeeringu koostamise korraldaja – üld- ja detailplaneeringute puhul kohaliku omavalitsuse üksus – teeb koostööd…

Kas Natura 2000 aladele detailplaneeringut koostades tuleb alati läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang?

Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH) kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Vastavalt PlanS § 124…

Kas detailplaneeringu kooskõlastamisel saab viidata puudustele keskkonnamõju strateegilises hindamises?

Vastus: Planeerimisseadus (PlanS) sätestab § 124 lõikes 7, et juhul, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Kooskõlastamine ja arvamuse andmine on planeerimisseaduses koostööst ja kaasamisest eraldi sättega reguleeritud. Koostööle järgneb juhul,…

Mida teha, kui detailplaneeringut ei saa või ei soovita enam kehtestatud kujul ellu viia?

Vastus: Planeerimisseadus (PlanS) sätestab, et detailplaneeringud koostatakse lähiaastatel elluviimiseks (PlanS § 124 lg 2). Juhul, kui planeeringuala või elluviimise olulised asjaolud on muutunud, näevad nii planeerimisseadus kui ka ehitusseadustik ette erinevad toimimisviisid. Nendeks on: Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus detailplaneering vastavalt…

Kas detailplaneeringus saab osaliselt kehtetuks tunnistada üht tingimust, näiteks hoonestusala?

Vastus: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) § 140, mille kohaselt on võimalik detailplaneering ka osaliselt kehtetuks tunnistada. Planeerimisseadus ei sätesta reegleid, millises osas võib detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistada, seega on kohalikule omavalitsusele jäetud ulatuslik kaalutlusruum. PlanS § 140 lg 2 lisab,…

Kas saab nõuda detailplaneeringu koostamist, kui soovitakse maa kruntideks jagamist rohkem kui kaheks?

Vastus: Planeerimisseaduse § 125 lõige 3 lubab kohaliku omavalitsuse üksusel algatada olulise avaliku huvi olemasolul detailplaneering ka siis, kui puudub detailplaneeringu kohustuse nõue seaduses või üldplaneeringus. Olulise avaliku huvi mõiste on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igakordselt sisustada lähtudes konkreetse planeeringu asjaoludest.…

Hetkel populaarne

Planeeringute avalikud arutelud märtsis 2021
Tuuleenergeetika arendamise kitsendused kaardistatud
LE:NOTRE maastikufoorum
Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast on avatud
Skip to content