Ruumiloome koolituste idee kasvas välja ruumiloome ekspertrühma tööst (Lõpparuanne), mille eesmärk oli kaardistada riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kujundamist ja suunamist mõjutavad otsustusprotsessid ning töötada välja valdkonna arendamiseks vajalikud poliitikaettepanekud. Ruumiloome koolituste sari sai teoks 2021 aasta sügisel. Selle eesmärgiks…
Kuidas luua ja kanda edasi identiteeti ning väärtustada ja hoida kultuuriväärtusi?
Riiklik kultuuripärand ei ole asi iseenesest. Kõik muudatused, mida kavandatakse, mõjutavad kõiki valdkondi, sh omavad mõju kultuuripärandile. Keskkonnamõju strateegilistes hindamistes (KSH) on üldiselt üldplaneeringute mõju keskkonnale väga põhjalikult analüüsitud. Sarnast süvenemist ootame ka kultuuripärandile avalduvate mõjude osas. Lähtudes nõuetele vastavast…
Üldplaneeringuga tehakse samuti ruumilise planeerimise otsuseid. Kalmistu laiendamise või uue kalmistu kavandamisel tuleb arvestada kalmistuseaduse § 4 esitatud nõuetega, sh tuleb kalmistule ette näha vähemalt 50 meetri laiune puhvervöönd kalmistu välispiirist. Sinna on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis…
Kuna pärandkultuuriobjektide, maaehituspärandi, militaarpärandi, mitte kaitsealused kalmistud ja XX sajandi arhitektuuripärandi raames hinnatavad väärtused võivad eksisteerida lähestikku ja olla väga erinevad ning mitmepalgelised ning siin võib esineda olukordi, kus muinsuskaitsealal, mälestise kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal leidub väärtuslik üksikobjekt, mis ei…
Muinsuskaitseameti osaleb üldplaneeringu protsessis kolmes rollis: riikliku pärandi osas oleme koostöö tegijad ja kooskõlastajad; kohaliku pärandi (väärtuslikud üksikobjektid ja miljööalad) osas oleme valdkonna eksperdid, kes soovitavad ja teevad ettepanekuid selle käsitlemiseks, et elukeskkond saaks paremini ja kultuurilist mitmekesisust arvestavalt planeeritud;…
Mälestiste kaugvaadete määratlemine ja nende lõikudes maakasutuse tingimuste, vajadusel ka kitsenduste määratlemine (nt vaadet piiravate ehitiste rajamisel) on üldplaneeringu tasandil maakonnaplaneeringuga kehtestatud tingimuste (ilusa vaatega teelõik, väärtuslik maastik) sisustamine. Nõustume, et kõik mälestised ei vaja üldplaneeringus vaadete osas analüüsimist. Selline…
Riiklikke mälestisi tuleb üldplaneeringus kajastada kaardil just seetõttu, et nendega osataks planeerimisotsuste tegemisel arvestada. Lisaks ümbritseb mälestisi kaitsevöönd (enamasti u 50 m mälestise kontuurist), st mälestised avaldavad mõju vähemalt 50 m raadiuses paiknevale kohalikule substantsile ja see on ruumiotsuste tegemisel…
Tavaliselt on kohalikud omavalitsused ise sõnastanud valla arengus oluliste teemadena ja väärtustena nii looduslikud, majanduslikud, sotsiaalsed kui ka kultuurilised nähtused, objektid ja alad. Viimaste hulka arvestatakse reeglina ka omavalitsuse alal asuvad kultuurimälestised. Seega järgitakse neile üldplaneeringus tähelepanu pöörates PlanS §…
Väga õige, üldplaneeringuga ei kehtestata tingimusi ega kitsendusi (või leevendusi) riiklikule pärandile, kuid ruumiotsuseid tehes, sh maakasutustingimusi määrates, tuleb eelistada riikliku pärandi kui ühiskonna ühise rikkuse kasutuses hoidmist (Muinsuskaitseseadus § 3 lg 1-8). Selleks tuleks esmajoones läbi mõelda maakasutuse juhtotstarve,…
Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. Kultuuripärandi väärtustamine, arendamine ja säilitamine on ühtaegu nii ühiskonna ühine kohustus kui ka võimalus. Üldplaneeringu koostamisel on oluline arvestada…
Kas kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamisel kohustus lahendada muinsuskaitsega seotud küsimusi? Muinsuskaitsega seonduvaid küsimusi reguleeriv Muinsuskaitseseadus (MuKS) näeb ette, et nii mälestiseks kui muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamine kui ka selle läbiviimine on Muinsuskaitseameti pädevuses. Mälestiseks tunnistamise otsustab MuKS kohaselt valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga,…
