01.09.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muudatus. Edaspidi tuleb planeeringute koostamise korraldajal teha koostööd ja planeering kooskõlastada Transpordiametiga, mitte Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ametiga. Kaitseministeeriumi kõrval tuleb koostööd teha…
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ning Eesti ekspertide ja Euroopa Komisjoni koostöös on valminud uuring „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks“. Analüüs valmis kahe aasta jooksul koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning partneriteks olnud eri valdkondade ministeeriumite, valitsusasutuste ja…
Planeerimisseaduses jõustusid käesoleva aasta 13. jaanuaril mitmed muudatused, samuti jõustusid väiksemad muudatused ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, ehitusseadustikus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ning keskkonnamõjude- ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Muudatuste üldiseks eesmärgiks oli täpsustada sätete sõnastusi, kaasajastada planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.…
Leidmaks lahendusi vajaduspõhisemaks ja sisukamaks kaasamiseks pani Rahandusministeeriumi planeeringute osakond kokku laiapõhjalise meeskonna planeerimise olulistest osapooltest. Üheskoos osaleti 2021 disainmõtlemise eksperte kaasaval erinevates valdkondades parenduste läbiviimiseks mõeldud Innosprindil. Projekti raames töötati koos väliste partneritega välja üldplaneeringu kohase keskkonnamõju strateegilise hindamiseta…
Novembris algavad ruumiloome koolitusprogrammi kahe esimese grupi kohtumised kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja nende rakendamisvõimalustest. Ruumiloome koolitusprogrammi idee kasvas välja Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal ellu kutsutud ruumiloome ekspertrühma tööst (Lõpparuanne), mille eesmärk oli kaardistada riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kujundamist…
Ruumiline planeerimine on Eestis avaliku halduse kohustus, kes teeb kaalutletud ja põhjendatud maakasutus- ja ehitustingimustega ruumikasutamise otsuseid. Planeerimisalase tegevuse korraldaja – riik või kohaliku omavalitsuse üksus – tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega…
Juunis 2018 valminud rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime säilimiseks või parandamiseks. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid…
Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub. Prognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võrra. Vähenemine ei toimu aga…
2020. aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Uuringu koostamist korraldas Rahandusministeerium tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames, mis viiakse läbi koostöös teiste ministeeriumite ja kolme kohaliku omavalitsusega. Projektis piloteeritakse planeeringulisi, õiguslikke,…
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnal on soov 2021. aastal koostada praktiline detailplaneeringute juhendmaterjal, mille eeltööna on valminud „Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs“. Töö eesmärk oli selgitada välja ja analüüsida Eestis detailplaneeringute koostamise ja elluviimise kitsaskohti ning töötada välja lahendused detailplaneeringute sisulise…
2020. aasta alguses valmis ruumilise planeerimise roheline raamat. Rohelises raamatus kirjeldatakse valdkonna probleemkohti ning pakutakse välja võimalikke lahendusi. Rohelisele raamatule võivad vajadusel ja valmisoleku korral järgneda seadusemuudatused, juhendmaterjalid või institutsionaalsed ümberkorraldused. Rohelise raamatu koostamise käigus on läbi viidud aruteluseminare, mille käigus…
CPTED – kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu Ehitatud keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Selle teemaga tuleb teadlikult tegeleda nii ruumilisel planeerimisel kui projekteerimisel, kaasates nii elanikud kui korrakaitsjad. Et suurendada korrakaitsjate pädevust, kuidas…
Planeerimise eesmärk on tagada jätkusuutlik ruumiline areng ning erinevaid arenguvajadusi tasakaalustades luua eeldused kvaliteetseks elukeskkonnaks. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa, kuna asjakohaste mõjudega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele. Levinud rahvusvahelise definitsiooni kohaselt…
Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisalastes seadustes ei olnud siduvaid põhimõtteid kuigi palju. Osaliselt aitas see asjaolu kindlasti kaasa planeerimistegevuse eklektilisusele ning üsnagi juhuslikule ruumilisele arengule Eestis. Alates 1.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse 2. peatükis on planeerimise põhimõtted senisest märksa põhjalikumalt lahti kirjutatud. Põhimõtted võib jagada…
Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Päästeameti ülesanne on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine. Päästeameti roll planeerimistegevuste juures on kirjeldatud Päästeamet poolt kokku pandud Ruumilise…
Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse peatükkides. Sellelt lehelt leiab nii riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemi. Eriplaneeringute skeemid kajastavad nii kahe-etapilist (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) kui ka ühe-etapilist menetlust (asukoha eelvaliku…
Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et…
Keskkonnamõju strateegiline hindamine, lühidalt KSH, on poliitikakujundamise tööriist. Vaata lähemalt strateegilise mõju hindamise kohta siit ja siit. Poliitikakujundamise üheks võtmetegevuseks on strateegiline planeerimine, mille tulemusena valmib tulevikku vaatav, eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi kirjeldav arengudokument. Arengudokumendi koostamise käigus hinnatakse KSH…
Rahandusministeeriumi tellimusel viidi detsembris 2018 läbi “Eestis kehtivate detailplaneeringute hulga ning nende seletuskirja ja jooniste andmekandja formaadi väljaselgitamise” uuring, mille eesmärgiks oli saada teada kõigi Eestis kehtivate detailplaneeringute arv, nende säilitamise koht ja säilitamise vorming. Uuringu teostasid Skepast&Puhkim OÜ koostöös…
Eesti tasakaalustatud arengu üheks väljakutseks on rahvastiku koondumine suurematesse keskustesse. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna tellimusel ja osalusel valminud Eesti väikeasulate uuring ((Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool 2019) selgitab välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse…
