Elukeskkonnaga rahuloluhindamise metoodikatäiendusvõimalused ja andmetekasutamine säästva arengusuunamisel

2021. aastal valminud uuringu “Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel” peamised eesmärgid olid välja töötada elukeskkonnaga rahulolu hindamise täiendatud metoodika, täiendatud metoodika piloteerimine ning põhjendatud ettepanekute esitamine andmekorje korraldamiseks ja sidumiseks poliitika kujundamisega, elukeskkonnaga rahulolu…

Eesti tuuleenergeetika ruumilise planeerimise võrdlus rahvusvahelise praktikaga

Võrdlusriikide analüüs on koostatud eesmärgil arendada Eesti tuuleenergeetika ruumilist planeerimist rahvusvahelise (fookuses Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa ja Ühendriikide) parima praktika valguses.  Analüüs põhineb:– veebiotsingutega leitud teabel;– kohtupraktika analüüsil;– välisekspertidega läbiviidud intervjuudel;– koostajate praktilisel kogemusel. Edendamaks tuuleenergeetika ruumilist planeerimist Eestis,…

Planeerimisseaduse mõju järelhindamine

Rahandusministeeriumi tellitud töö eesmärk on 2008–2014 läbi viidud kodifitseerimise tulemusenakehtestatud planeerimisseaduse (PlanS) mõju järelhindamine. Viis aastat seaduse rakendamist on mõistlik aeg hindamaks selle aja jooksul praktikas avaldunud kitsaskohti. Haldusreformi tulemusena on muutunud Eesti haldusjaotus ning Euroopa Liidu (EL) tasandil on…

5-18-4/10

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 18. jaanuar 2019 kohtuotsusega 5-18-4/10 rahuldamata Tartu Linnavolikogu taotluse tunnistada kehtetuks planeerimisseaduse need sätted, mis kehtestavad riigi eriplaneeringu koostamise alused ja piirangud, ning sätted, mis võimaldavad riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikul kanda riigi eriplaneeringu mõjude hindamisega seotud kulud. Tartu…

Riigi tasandi planeeringud

Riigi planeeringute peamine eesmärk on riigi kui terviku toimimise ja ruumilise arengu vajadusi arvestades kavandada sobiv taristu ja asustuse iseloom. Riigi tasandi planeeringute koostamise korraldaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, välja arvatud riigi eriplaneeringud riigikaitse ja julgeoleku valdkonna puudutavates küsimuses, kui…

ORME määruse ajakohastamise analüüs

„Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitistenimekiri“ ajakohastamise analüüs“ on koostatud eesmärgiga hinnata olulise ruumilisemõjuga ehitiste nimekirja asja- ja ajakohasust, sealhulgas ammendava või avatudnimekirja vajadust ning teha põhjendatud ettepanekuid olulise ruumilise mõjugaehitiste nimekirja täiendamiseks ja muutmiseks. Analüüs…

Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu instrumentide uuring

Sotsiaalse taristu tasu võtmine on levinud instrument Eesti suuremates linnades ning nende lähiümbruse valdades. Sotsiaalse tasu maksmises või väljaehitamiskohustuse rakendamises lepitakse huvitatud isikuga kokku vabatahtlikkuse alusel või näiteks haldusakti kõrvaltingimusena. Sotsiaalse taristuga seotud küsimuste sisustamise osas on KOV-il lai kaalutlusruum.…

Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ning Eesti ekspertide ja Euroopa Komisjoni koostöös on valminud uuring „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks“. Analüüs valmis kahe aasta jooksul koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning partneriteks olnud eri valdkondade ministeeriumite, valitsusasutuste ja…

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu avalikustamine

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu avalik väljapanek toimub 12. juuli 2021 – 10. september 2021. Materjalid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehelt. Rahandusministeerium tutvustab avalikul väljapanekul olevaid materjale 13.…

Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks

Ruumiline planeerimine on Eestis avaliku halduse kohustus, kes teeb kaalutletud ja põhjendatud maakasutus- ja ehitustingimustega ruumikasutamise otsuseid. Planeerimisalase tegevuse korraldaja – riik või kohaliku omavalitsuse üksus – tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega…

Rohevõrgustiku planeerimisjuhend

Juunis 2018 valminud rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime säilimiseks või parandamiseks. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid…

Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused

Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub. Prognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võrra. Vähenemine ei toimu aga…

Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend

2020. aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Uuringu koostamist korraldas Rahandusministeerium tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames, mis viiakse läbi koostöös teiste ministeeriumite ja kolme kohaliku omavalitsusega. Projektis piloteeritakse planeeringulisi, õiguslikke,…

Turvaline elukeskkond

CPTED – kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu Ehitatud keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Selle teemaga tuleb teadlikult tegeleda nii ruumilisel planeerimisel kui projekteerimisel, kaasates nii elanikud kui korrakaitsjad. Et suurendada korrakaitsjate pädevust, kuidas…

Riigi eriplaneering

Alates 1. juulist 2015 näeb planeerimisseadus ette võimaluse koostada riigi eriplaneeringuid. See on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Riigi eriplaneering ei sobi riigi pikaajaliste strateegiliste eesmärkide kavandamiseks ja maade reserveerimiseks. Riigi eriplaneering tuleb koostada…

Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted

Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisalastes seadustes ei olnud siduvaid põhimõtteid kuigi palju. Osaliselt aitas see asjaolu kindlasti kaasa planeerimistegevuse eklektilisusele ning üsnagi juhuslikule ruumilisele arengule Eestis. Alates 1.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse 2. peatükis on planeerimise põhimõtted senisest märksa põhjalikumalt lahti kirjutatud. Põhimõtted võib jagada…

Päästeameti roll planeeringute koostamisel

Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Päästeameti ülesanne on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine. Päästeameti roll planeerimistegevuste juures on kirjeldatud Päästeamet poolt kokku pandud Ruumilise…

Menetluse skeemid

Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse peatükkides. Sellelt lehelt leiab nii riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemi. Eriplaneeringute skeemid kajastavad nii kahe-etapilist (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) kui ka ühe-etapilist menetlust (asukoha eelvaliku…

Ligipääsetavus

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et…

Skip to content