Elukeskkonnaga rahuloluhindamise metoodikatäiendusvõimalused ja andmetekasutamine säästva arengusuunamisel

2021. aastal valminud uuringu “Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel” peamised eesmärgid olid välja töötada elukeskkonnaga rahulolu hindamise täiendatud metoodika, täiendatud metoodika piloteerimine ning põhjendatud ettepanekute esitamine andmekorje korraldamiseks ja sidumiseks poliitika kujundamisega, elukeskkonnaga rahulolu…

Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu alusuuring

Ministeeriumi tellimusel 2023. aastal valminud üleriigilise planeeringu alusuuringu eesmärk oli analüüsida rahvusvaheliste ja riigisiseste trendide mõjusid Eesti ruumiarengule ja ruumikasutusele, tuvastada olulisemad riigisisesed ruumi- sh maakasutuse arenguga seotud otsustuskohad ning pakkuda välja lähtekohti ja suuniseid uuele üleriigilisele planeeringule (ÜRP). Tutvu…

Esitleti Eesti väikeasulate uuendatud uuringu veebirakendust

Eesti tasakaalustatud arengu üheks probleemiks ja väljakutseks on rahvastiku vananemine ja koondumine suurematesse keskustesse. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna tellimusel ja osalusel valminud Eesti väikeasulate uuring (Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool 2019) selgitab välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks…

Planeerimisseaduse mõju järelhindamine

Rahandusministeeriumi tellitud töö eesmärk on 2008–2014 läbi viidud kodifitseerimise tulemusenakehtestatud planeerimisseaduse (PlanS) mõju järelhindamine. Viis aastat seaduse rakendamist on mõistlik aeg hindamaks selle aja jooksul praktikas avaldunud kitsaskohti. Haldusreformi tulemusena on muutunud Eesti haldusjaotus ning Euroopa Liidu (EL) tasandil on…

Riigi tasandi planeeringud

Riigi planeeringute peamine eesmärk on riigi kui terviku toimimise ja ruumilise arengu vajadusi arvestades kavandada sobiv taristu ja asustuse iseloom. Riigi tasandi planeeringute koostamise korraldaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, välja arvatud riigi eriplaneeringud riigikaitse ja julgeoleku valdkonna puudutavates küsimuses, kui…

Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu instrumentide uuring

Sotsiaalse taristu tasu võtmine on levinud instrument Eesti suuremates linnades ning nende lähiümbruse valdades. Sotsiaalse tasu maksmises või väljaehitamiskohustuse rakendamises lepitakse huvitatud isikuga kokku vabatahtlikkuse alusel või näiteks haldusakti kõrvaltingimusena. Sotsiaalse taristuga seotud küsimuste sisustamise osas on KOV-il lai kaalutlusruum.…

Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ning Eesti ekspertide ja Euroopa Komisjoni koostöös on valminud uuring „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks“. Analüüs valmis kahe aasta jooksul koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning partneriteks olnud eri valdkondade ministeeriumite, valitsusasutuste ja…

Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks

Ruumiline planeerimine on Eestis avaliku halduse kohustus, kes teeb kaalutletud ja põhjendatud maakasutus- ja ehitustingimustega ruumikasutamise otsuseid. Planeerimisalase tegevuse korraldaja – riik või kohaliku omavalitsuse üksus – tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega…

Rohevõrgustiku planeerimisjuhend

Juunis 2018 valminud rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime säilimiseks või parandamiseks. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid…

Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused

Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub. Prognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võrra. Vähenemine ei toimu aga…

Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend

2020. aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Uuringu koostamist korraldas Rahandusministeerium tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames, mis viiakse läbi koostöös teiste ministeeriumite ja kolme kohaliku omavalitsusega. Projektis piloteeritakse planeeringulisi, õiguslikke,…

Ruumilise planeerimise roheline raamat

2020. aasta alguses valmis ruumilise planeerimise roheline raamat. Rohelises raamatus kirjeldatakse valdkonna probleemkohti ning pakutakse välja võimalikke lahendusi. Rohelisele raamatule võivad vajadusel ja valmisoleku korral järgneda seadusemuudatused, juhendmaterjalid või institutsionaalsed ümberkorraldused. Rohelise raamatu koostamise käigus on läbi viidud aruteluseminare, mille käigus…

Üleriigiline planeering

Vabariigi Valitsus algatas 2023. a 5. jaanuaril uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Üleriigiline planeering on…

Turvaline elukeskkond

CPTED – kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu Ehitatud keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Selle teemaga tuleb teadlikult tegeleda nii ruumilisel planeerimisel kui projekteerimisel, kaasates nii elanikud kui korrakaitsjad. Et suurendada korrakaitsjate pädevust, kuidas…

Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted

Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisalastes seadustes ei olnud siduvaid põhimõtteid kuigi palju. Osaliselt aitas see asjaolu kindlasti kaasa planeerimistegevuse eklektilisusele ning üsnagi juhuslikule ruumilisele arengule Eestis. Alates 1.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse 2. peatükis on planeerimise põhimõtted senisest märksa põhjalikumalt lahti kirjutatud. Põhimõtted võib jagada…

Päästeameti roll planeeringute koostamisel

Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Päästeameti ülesanne on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine. Päästeameti roll planeerimistegevuste juures on kirjeldatud Päästeamet poolt kokku pandud Ruumilise…

Ligipääsetavus

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et…

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid

Keskkonnamõju strateegiline hindamine, lühidalt KSH, on poliitikakujundamise tööriist. Vaata lähemalt strateegilise mõju hindamise kohta siit ja siit. Poliitikakujundamise üheks võtmetegevuseks on strateegiline planeerimine, mille tulemusena valmib tulevikku vaatav, eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi kirjeldav arengudokument. Arengudokumendi koostamise käigus hinnatakse KSH…

Eesti väikeasulate uuring

Eesti tasakaalustatud arengu üheks väljakutseks on rahvastiku koondumine suurematesse keskustesse. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna tellimusel ja osalusel valminud Eesti väikeasulate uuring ((Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool 2019) selgitab välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse…

Skip to content