Vastus: Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 3 lõikele 4 on ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 4 sätestab, et ajutise ehitise püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. See tähendab, et ajutine ehitis…
Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lõike 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Ehitusseadustiku eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib, et kui ehitusõiguslikult ei ole ajutise ehitise mõiste märkimisväärse tähtsusega, siis planeerimisõigust arvestades on…
Vastus: Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 (seadusest tulenev alus) ja lõikes 2 (üldplaneeringust tulenev alus). PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise…
Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 alusel jäävad eelnevalt kehtinud planeeringud kehtima ka alates 1.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse ajal. Tuleb aga meeles pidada, et planeeringute elluviimine toimub juba muutunud õigusruumis ehk alates 1.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku järgi. Kehtiva planeerimisseaduse § 125 lõigetes 1…
Vastus: Planeerimisseaduse § 125 lõige 3 lubab kohaliku omavalitsuse üksusel algatada olulise avaliku huvi olemasolul detailplaneering ka siis, kui puudub detailplaneeringu kohustuse nõue seaduses või üldplaneeringus. Olulise avaliku huvi mõiste on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igakordselt sisustada lähtudes konkreetse planeeringu asjaoludest.…
Vastus: Vastavalt planeerimisseadusele (PlanS) on detailplaneeringute koostamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused (PlanS § 3 lg 1). Need tingimused on lähiaastate ehitustegevuse aluseks (PlanS § 124 lg 2):…
Vastus: Planeerimisseadus sätestab § 125 lõikes 1, et detailplaneeringu koostamine on muuhulgas nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Planeerimisseaduse eelnõu…
Vastus: Ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punktis 8 toodud ehituslik kompleks on samastatav ehitusseadustiku § 3 lõikes 3 toodud funktsionaalselt koos toimiva ehitusliku kompleksiga, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest ning mida võib ehitusseadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda…
Vastus: Ehitusseadustiku (EhS) § 27 sätestatud projekteerimistingimustega saab täpsustada mitte muuta kehtivaid detailplaneeringuid. Projekteerimistingimuste andmine on pädeva asutuse kaalutlusotsus, kes peab nende andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma seal toodud terviklahendusest. EhS § 27 lõikes 4 on toodud…
Vastus: Ehitusseadustiku (EhS) § 27 lõige 3 sätestab, et sama paragrahvi lõike 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. Ehitusseadustiku eelnõu juurde koostatud seletuskirjas on selgitatud, et detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks saab pidada sellist muudatust, kus planeeringu terviklahenduse elluviimine pole…
