Tag Ettevõtjale

5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA

Infotehnoloogilised lahendused mobiilsuse, transpordi või avalike teenuste paremaks muutmisel arenevad kiiresti ning uute ja nutikate tehnoloogiate põhjal saab muuta tulevikulinnad inimsõbralikumaks, säästlikumaks ning meeldivaks keskkonnaks. Tarka linna on defineeritud kui inimväärtuste, sotsiaalse kapitali ja infotehnoloogia infrastruktuuri sidumist, mis võimaldaks jätkusuutlikku…

5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM

Autoliikluse sujuvuse tagamiseks vajaliku ruumi kõrval ja vajadusel selle arvel eelistada teedel ja tänavatel võimaluste loomist mugava, kiire ja sujuva ühistranspordi arendamisele ning jalg- ja jalgrattateede planeerimist. Tänavaruumi planeerimine peab arvestama erinevate liikumisviisidega ja lähtuma kõiki kaasava linnakeskkonna planeerimise ja…

5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE

Linnakeskkond ei toeta täna meie vaimset ja füüsilist tervist, see kutsub pigem kapselduma ja üksi olema, mitte väljas viibima. Tänane tervisekriis on sundinud linnaruumi ümber mõtestama. Linnades on suur vajadus puhkealade ning puhkealasid siduvate puhkeväärtusega rohekoridoride järgi, mis on ette…

5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE

Kui maailmas laiemalt rahvastik jõudsalt kasvab ja liigub 8 miljardi suunas, siis Euroopa elanikkonna kasv on pidurdunud. See kehtib ka Euroopa linnade kohta, erandiks suurlinnad. Kui Hiinas kasvavad Kollase jõe deltas kokku 40 miljonilise elanikkonnaga linnastud, siis paljudele Euroopa linnadele…

5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE

Tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks on arhitektuuritingimustel täita väga oluline ülesanne nii ruumilahenduse suunamisel, selleks vajalikele kokkulepetele jõudmisel kui ka ruumilahenduse elluviimisel ehitamise teel. Arhitektuuritingimused on lahutamatult läbi põimunud ehituslike ja kujunduslike tingimustega. Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele.…

5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED

Ruumilahenduse kujundamisel vajavad lahendamist muuhulgas järgmised väljakutsed: Tervikliku ruumilahenduse ülesande puudumine. Ruumilahenduse killustatus eraldiseisvate teemade vahel. Erinevatest seadustest tulenevate piirangute ruumilisele planeerimisele mitte allumine. Maakorralduse ja kruntide planeerimise liigne jäikus. Kohustusliku ehitusõiguse määramise ületähtsustamine. Arhitektuuritingimuste formaalne käsitlemine. Kultuuripärandi kui avaliku…

5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS

Planeerimisseaduses ei ole määratud, millistest osadest koosneb ruumiline terviklahendus. Seadusejärgsete detailplaneeringu ülesannete täitmine iseenesest ei taga kvaliteetset ja terviklikku ruumilahendust, kuid annab selleks võimaluse. Oluline ei ole ülesannete loetelu vaid nende täitmise sisu konkreetses planeeringus. Küll aga on planeerimisseaduses mõistete…

4.2.2. ETTEPANEKUD

Detailplaneeringu ülesannete lahendamise detailsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et detailplaneering on ehitusprojekti koostamise alus. Teemasid, mis on mõistlik lahendada projekteerimisel, ei pea detailplaneeringus käsitlema rohkem kui projekteerimise aluseks olevate tingimuste määramiseks vajalik. Samas peaks olema detailplaneering piisavalt põhjalik, et kui…

4.2.1. VÄLJAKUTSED

Detailplaneeringu koostamisel tuleb erinevate ülesannete lahendamisel tekkivad vastuolud võimalikult tasakaalustada. Samas on keeruline leida osapooli rahuldavat tasakaalu parkimisalade ja haljasalade vahel, kui kohalik omavalitsus on võtnud eesmärgiks suurendada mõlemat. Samuti toodi nõustiku koostamisele eelnenud uuringutes välja, et kohati lähtub elamute…

Skip to content