Kohaliku kasu instrumentide analüüs

Uuringu eesmärk on analüüsida ettevõtte tegevuskoha kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna rahalise kasu (kohaliku kasu) instrumente ning kokkulepete seadustamise võimalikku mõju osapoolte hoiakutele ning vajadusel pakkuda võimalikud alternatiivsed õiguslikud lahendused, et tagada osapoolte võrdne kohtlemine, õiguskindlus, kokkulepete läbipaistvus ning võimaluse…

Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal

Juhendmaterjal on mõeldud nii arendajatele, planeerijatele, otsustajatele, koostöö tegijatele, avalikkusele kui ka teistele huvirühmadele selgelt põhjendatud ning keeleliselt üldsusele arusaadava professionaalse maastiku ja visuaalse mõju hindamise tagamiseks. Juhend annab ülevaate meretuulikupargi kui mõju tekitaja omadustest ja selgitab, kuidas meretuulikupargi omaduste…

Elukeskkonnaga rahuloluhindamise metoodikatäiendusvõimalused ja andmetekasutamine säästva arengusuunamisel

2021. aastal valminud uuringu “Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel” peamised eesmärgid olid välja töötada elukeskkonnaga rahulolu hindamise täiendatud metoodika, täiendatud metoodika piloteerimine ning põhjendatud ettepanekute esitamine andmekorje korraldamiseks ja sidumiseks poliitika kujundamisega, elukeskkonnaga rahulolu…

Eesti tuuleenergeetika ruumilise planeerimise võrdlus rahvusvahelise praktikaga

Võrdlusriikide analüüs on koostatud eesmärgil arendada Eesti tuuleenergeetika ruumilist planeerimist rahvusvahelise (fookuses Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa ja Ühendriikide) parima praktika valguses.  Analüüs põhineb:– veebiotsingutega leitud teabel;– kohtupraktika analüüsil;– välisekspertidega läbiviidud intervjuudel;– koostajate praktilisel kogemusel. Edendamaks tuuleenergeetika ruumilist planeerimist Eestis,…

Planeerimisseaduse mõju järelhindamine

Rahandusministeeriumi tellitud töö eesmärk on 2008–2014 läbi viidud kodifitseerimise tulemusenakehtestatud planeerimisseaduse (PlanS) mõju järelhindamine. Viis aastat seaduse rakendamist on mõistlik aeg hindamaks selle aja jooksul praktikas avaldunud kitsaskohti. Haldusreformi tulemusena on muutunud Eesti haldusjaotus ning Euroopa Liidu (EL) tasandil on…

Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu instrumentide uuring

Sotsiaalse taristu tasu võtmine on levinud instrument Eesti suuremates linnades ning nende lähiümbruse valdades. Sotsiaalse tasu maksmises või väljaehitamiskohustuse rakendamises lepitakse huvitatud isikuga kokku vabatahtlikkuse alusel või näiteks haldusakti kõrvaltingimusena. Sotsiaalse taristuga seotud küsimuste sisustamise osas on KOV-il lai kaalutlusruum.…

Menetluse skeemid

Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse peatükkides. Sellelt lehelt leiab nii riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemi. Eriplaneeringute skeemid kajastavad nii kahe-etapilist (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) kui ka ühe-etapilist menetlust (asukoha eelvaliku…

Ligipääsetavus

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et…

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid

Keskkonnamõju strateegiline hindamine, lühidalt KSH, on poliitikakujundamise tööriist. Vaata lähemalt strateegilise mõju hindamise kohta siit ja siit. Poliitikakujundamise üheks võtmetegevuseks on strateegiline planeerimine, mille tulemusena valmib tulevikku vaatav, eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi kirjeldav arengudokument. Arengudokumendi koostamise käigus hinnatakse KSH…

Skip to content