Arhiiv FAQs

Kas Natura 2000 aladele detailplaneeringut koostades tuleb alati läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang?

Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH) kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Vastavalt PlanS § 124…

Kas detailplaneeringu kooskõlastamisel saab viidata puudustele keskkonnamõju strateegilises hindamises?

Vastus: Planeerimisseadus (PlanS) sätestab § 124 lõikes 7, et juhul, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Kooskõlastamine ja arvamuse andmine on planeerimisseaduses koostööst ja kaasamisest eraldi sättega reguleeritud. Koostööle järgneb juhul,…

Mida teha, kui detailplaneeringut ei saa või ei soovita enam kehtestatud kujul ellu viia?

Vastus: Planeerimisseadus (PlanS) sätestab, et detailplaneeringud koostatakse lähiaastatel elluviimiseks (PlanS § 124 lg 2). Juhul, kui planeeringuala või elluviimise olulised asjaolud on muutunud, näevad nii planeerimisseadus kui ka ehitusseadustik ette erinevad toimimisviisid. Nendeks on: Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus detailplaneering vastavalt…

Kas detailplaneeringus saab osaliselt kehtetuks tunnistada üht tingimust, näiteks hoonestusala?

Vastus: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) § 140, mille kohaselt on võimalik detailplaneering ka osaliselt kehtetuks tunnistada. Planeerimisseadus ei sätesta reegleid, millises osas võib detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistada, seega on kohalikule omavalitsusele jäetud ulatuslik kaalutlusruum. PlanS § 140 lg 2 lisab,…

Kuidas selgitada välja, kas ehitis on olulise avaliku huviga rajatis, mille püstitamiseks on vajalik koostada detailplaneering?

Vastus: Planeerimisseadus sätestab § 125 lõikes 1, et detailplaneeringu koostamine on muuhulgas nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Planeerimisseaduse eelnõu…

Kas saab nõuda detailplaneeringu koostamist, kui soovitakse maa kruntideks jagamist rohkem kui kaheks?

Vastus: Planeerimisseaduse § 125 lõige 3 lubab kohaliku omavalitsuse üksusel algatada olulise avaliku huvi olemasolul detailplaneering ka siis, kui puudub detailplaneeringu kohustuse nõue seaduses või üldplaneeringus. Olulise avaliku huvi mõiste on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igakordselt sisustada lähtudes konkreetse planeeringu asjaoludest.…

Kui kehtiva üldplaneeringuga on määratud mõned külade osad tiheasustusaladena, siis kas seal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik?

Vastus: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 alusel jäävad eelnevalt kehtinud planeeringud kehtima ka alates 1.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse ajal. Tuleb aga meeles pidada, et planeeringute elluviimine toimub juba muutunud õigusruumis ehk alates 1.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku järgi. Kehtiva planeerimisseaduse § 125 lõigetes 1…

Millal võib loobuda detailplaneeringu koostamise kohustusest?

Vastus: Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 (seadusest tulenev alus) ja lõikes 2 (üldplaneeringust tulenev alus). PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise…

Kas detailplaneeringus määratud maksimaalset ehitisealust pinda saab projekteerimistingimustega ehitusseadustiku § 27 alusel muuta?

Vastus: Ehitusseadustiku (EhS) § 27 sätestatud projekteerimistingimustega saab täpsustada mitte muuta kehtivaid detailplaneeringuid. Projekteerimistingimuste andmine on pädeva asutuse kaalutlusotsus, kes peab nende andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma seal toodud terviklahendusest. EhS § 27 lõikes 4 on toodud…

Hetkel populaarne

Läänemere ruumilise arengu strateegia uuendamise töötuba
Rahandusministeeriumi koolitussari RUPO koolitused 2023 – Vaata järele toimunud koolitusi
Registreerimine planeerimismenetluses erinevate mõjude hindamise koolitusprogrammis osalemiseks on avatud!
Planeerimisseaduse muudatused
Skip to content