Kui kehtiva üldplaneeringuga on määratud mõned külade osad tiheasustusaladena, siis kas seal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik?

Vastus:

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 alusel jäävad eelnevalt kehtinud planeeringud kehtima ka alates 1.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse ajal. Tuleb aga meeles pidada, et planeeringute elluviimine toimub juba muutunud õigusruumis ehk alates 1.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku järgi.

Kehtiva planeerimisseaduse § 125 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud detailplaneeringute koostamise kohustus. Lõige 2 annab üldplaneeringule õiguse määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alad või juhud lisaks seaduses sätestatule. Seega on planeerimisseadusega kohalikule omavalitsusele antud võimalus määratleda üldplaneeringus lisaks seaduses sätestatule veel ka kohalikest kaalutlustest lähtuvalt detailplaneeringu kohustusi, seda nii aladena kui ka juhtumitena. Kuna antud juhul on tiheasustusalad määratud väljapool linnu, aleveid ja alevikke, siis tuleb üldplaneeringust uurida, kas antud alad on määratud üldplaneeringus detailplaneeringu koostamise kohustusena. Üldplaneeringus on lähtudes erinevatest ülesannetest määratud väga erinevaid maakasutus- ja ehitustingimusi, mis oma koosmõjus peavad andma suunised nii detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste välja andmisel kui ka vabale ehitustegevusele.

Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus nägi § 8 lõikes 3 ette üldplaneeringu ülesanded, mille hulgas ühe ülesandena oli märgitud ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine ja teise ülesandena tiheasustusalade määramine maareformi seaduse tähenduses. Seega võibki olla, et üldplaneering määratles eraldi tiheasustusalad ja detailplaneeringu kohustuse. Seaduse sõnastusest ei tulene, et tiheasustusalad olid automaatselt ka detailplaneeringu kohustusega alad.

Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus sätestas § 3 lõikes 2 detailplaneeringu kohustuse lisaks linnadele, alevitele ja alevikele ka külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel. Seega võib üldplaneeringus olla detailplaneeringu kohustus määratletud läbi kompaktse asustuse.

Uurida tuleb konkreetset kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut, sest iga planeering on maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste seadmise alus konkreetses kohalikus omavalitsuses.

Skip to content