Arhiiv FAQs

Kui detailplaneeringu menetluse käigus planeeringuala piirid ja suurus muutuvad, kas on vajalik teha uus algatamine või on võimalik muutust kajastada näiteks detailplaneeringu vastuvõtmisel?

Vastus: Planeerimisseaduse § 128 lg 5 näeb ette, et detailplaneeringu algatamisel määratakse muu hulgas kindlaks planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus. On mitmeid põhjusi, miks planeeringuala on vaja kindlaks määrata. Üks põhjusi on, et üldsus saaks teada, millisele alale kavandatakse…

Kas alates 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduses ei ole enam lihtsustatud detailplaneeringumenetluse võimalust?

Vastus: Kehtiv planeerimisseadus ei näe enam ette detailplaneeringute lihtsustatud korras koostamist. Selle asemel on planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 toodud võimalus loobuda planeeringu koostamise nõudest ja anda välja projekteerimistingimused. Planeerimisseaduse seletuskiri märgib, et PlanS § 125 lõige 6 näeb ette, et kohaliku…

Kas avalikul väljapanekul laekunud ettepanekuga, mis ei muuda põhilahendust ja mida arvestati, ei pea avalikku arutelu korraldama?

Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse § 136 lõikele 2 ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav: kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. Seega juhul, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul on avalikul väljapanekul laekunud…

Kas on vajalik detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine?

Vastus: Lähteseisukohtade legaaldefinitsioon on antud planeerimisseaduse (PlanS) § 6 punktis 12: planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate…

Kui kohalik omavalitsus soovib tutvustada detailplaneeringu eskiislahendust, siis millest peab ta avalikustamisel lähtuma?

Vastus: Planeerimise üks üldpõhimõtteid on, et menetlus on avalikkust kaasav (vt PlanS § 9). Planeerimisseaduses on toodud nn miinimumnõuded, millal ja keda peaks kaasama. See tähendab, et kohalik omavalitsus võib vajadusel rohkem teavitada või ulatuslikumalt kaasata. Seda, kuidas toimub kaasamine detailplaneeringu menetluses…

Millises seisus jääb kehtima üldplaneering, kui tunnistatakse kehtetuks detailplaneering, millega muudeti üldplaneeringut?

Vastus: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist reguleerib planeerimisseaduse (PlanS) § 140, samas tuleb lähtuda ka kõigist üldistest haldusmenetluse põhimõtetest ja reeglitest, mis sätestatud haldusmenetluse seaduses (HMS). HMS reeglite järgi on iga menetlus ühe haldusakti välja andmiseks omaette menetlus, selle lõpuks antakse välja haldusakt. PlanS-is on eraldi…

Kas on defineeritud mõiste „aiamaja“ ja kas aiamaja olemasolu võimaldab täiendavalt sellele abihoone ehitamise lubamist?

Vastus: Aiamaja mõiste ei ole defineeritud. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu järgi kuulub aiamaja elamute alla, täpsemalt ühe korteriga elamute klassi ja selle kood on 11103. Seega saame suvilat ja aiamaja vaadelda ehitusseadustiku lisas 1 toodud tabelis lahtrist “Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone”. Antud tabeli kohaselt…

Kas kohalik omavalitsus saab nõuda juurdepääsutee rajamiseks notariaalse teeservituudi sõlmimist enne planeeringu vastuvõtmist, kuigi ta ise on lähteseisukohtades nõudnud ainult servituudi vajaduse määramist?

Vastus: Planeerimine on avalik haldusmenetlus, mis lõpeb haldusotsusega, tavaliselt detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Üheks oluliseks planeerimismenetlust iseloomustavaks tingimuseks on väga lai kaalutlusruum – meil ei ole keskkonna kujundamiseks ühte ja ainsat lahendust, vaid meil on alati valikute paljusus – seega peab…

Mida peab sisaldama suurim lubatud ehitisealune pind?

Vastus: Kehtiv planeerimisseadus (edaspidi PlanS) kasutab § 126 lõike 4 punktis 3 mõistet „ehitisealune pind“, mida planeerimisseaduses defineeritud ei ole. Küll on mõiste defineeritud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, mille…

Mida peavad sisaldama ehitise ehituslikud tingimused?

Vastus: Detailplaneeringu ülesannete loetelus on planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud punktis 5 ehitise ehituslike tingimuste määramine ning punktis 6 ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. Ka on ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõikes 4 nimetatud nii arhitektuurilised, ehituslikud kui kujunduslikud nõuded ühe projekteerimistingimustes…

Mida tähendab, et detailplaneeringut pole asutud ellu viima?

Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lõike1 punkt 1 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks on vaja põhjendatud otsust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §…

Kas kohalik omavalitsus võib vajadusel ise ilma heakskiidu andja ettepanekuta kehtestada detailplaneeringu osaliselt?

Vastus: Detailplaneeringu osaline kehtestamine on erandlik olukord. Osalisel kehtestamisel peab kehtestatav osa olema iseseisvalt (ilma kehtestamata jäänud detailplaneeringu osata) elluviidav ja olulised mõjud leevendatud. Planeerimisseadus näeb osalise detailplaneeringu kehtestamise võimaluse ette vaid seoses heakskiidu andmisega (vt planeerimisseadus § 138 lg 6). See säte…

Hetkel populaarne

Näitus „Plats! Väärikas kahanemine“ Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljonis
PLANK planeeringute vormistamise koolitus
EAL kutsub osalema jätkuseminaril „Kes on kliima arhitekt?“
Tartu Ülikool ootab kuni 25. augustini kandidaate mikrokraadiprogrammi „Kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundamine“
Skip to content