Arhiiv FAQs

Milliseks ajahetkeks peab tekkima eriplaneeringu KSH koostamisel veendumus, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ja kaitse eesmärki?

Vastus: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ei sea erinõudeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja detailse lahenduse raames koostatavale keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Planeerimisseaduse § 109 lg 2 alusel kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu (ja § 41 lg…

Rahandusministeeriumi 17.04.2018 kiri nr 15-4/3157-1

Kehtiva planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib kolme aastase tähtaja sätestamise kohta järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus…

Millise otsusega tuleb kindlaks teha, kas detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev või on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas?

Vastus: Planeerimisseadus näeb ette erineva menetluse juhul, kui detailplaneering koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga ja kui detailplaneering muudab üldplaneeringu põhilahendust. Viimasel juhul sätestab PlanS § 142 lg 2, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Kuna menetluse alguseks loetakse…

Kuidas on mõeldud detailplaneeringuga tehtud muudatuse sisseviimine üldplaneeringusse?

Vastus: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise erinõuded on sätestatud planeerimisseaduse § 142. Nimetatud paragrahvi lõige 8 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, teeb kohalik omavalitsus 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse. Üldplaneeringusse muudatuse tegemine sõltub muudatusest. Muudatus võib…

Kui detailplaneeringu menetluse käigus planeeringuala piirid ja suurus muutuvad, kas on vajalik teha uus algatamine või on võimalik muutust kajastada näiteks detailplaneeringu vastuvõtmisel?

Vastus: Planeerimisseaduse § 128 lg 5 näeb ette, et detailplaneeringu algatamisel määratakse muu hulgas kindlaks planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus. On mitmeid põhjusi, miks planeeringuala on vaja kindlaks määrata. Üks põhjusi on, et üldsus saaks teada, millisele alale kavandatakse…

Kas alates 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduses ei ole enam lihtsustatud detailplaneeringumenetluse võimalust?

Vastus: Kehtiv planeerimisseadus ei näe enam ette detailplaneeringute lihtsustatud korras koostamist. Selle asemel on planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 toodud võimalus loobuda planeeringu koostamise nõudest ja anda välja projekteerimistingimused. Planeerimisseaduse seletuskiri märgib, et PlanS § 125 lõige 6 näeb ette, et kohaliku…

Kas avalikul väljapanekul laekunud ettepanekuga, mis ei muuda põhilahendust ja mida arvestati, ei pea avalikku arutelu korraldama?

Vastus: Vastavalt planeerimisseaduse § 136 lõikele 2 ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav: kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. Seega juhul, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul on avalikul väljapanekul laekunud…

Millises seisus jääb kehtima üldplaneering, kui tunnistatakse kehtetuks detailplaneering, millega muudeti üldplaneeringut?

Vastus: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist reguleerib planeerimisseaduse (PlanS) § 140, samas tuleb lähtuda ka kõigist üldistest haldusmenetluse põhimõtetest ja reeglitest, mis sätestatud haldusmenetluse seaduses (HMS). HMS reeglite järgi on iga menetlus ühe haldusakti välja andmiseks omaette menetlus, selle lõpuks antakse välja haldusakt. PlanS-is on eraldi…

Mida peavad sisaldama ehitise ehituslikud tingimused?

Vastus: Detailplaneeringu ülesannete loetelus on planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud punktis 5 ehitise ehituslike tingimuste määramine ning punktis 6 ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. Ka on ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõikes 4 nimetatud nii arhitektuurilised, ehituslikud kui kujunduslikud nõuded ühe projekteerimistingimustes…

Mida peab sisaldama suurim lubatud ehitisealune pind?

Vastus: Kehtiv planeerimisseadus (edaspidi PlanS) kasutab § 126 lõike 4 punktis 3 mõistet „ehitisealune pind“, mida planeerimisseaduses defineeritud ei ole. Küll on mõiste defineeritud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, mille…

Mida tähendab, et detailplaneeringut pole asutud ellu viima?

Vastus: Planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lõike1 punkt 1 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks on vaja põhjendatud otsust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §…

Hetkel populaarne

Müra käsitlemine üldplaneeringutes
Tartu Planeerimiskonverents 2024 – Korralda oma sessioon
Kutse osalema ruumiloome inspiratsiooniseminaril
Erialaliidud tegid detailplaneeringute koostamisest ülevaate
Skip to content