Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. Kultuuripärandi väärtustamine, arendamine ja säilitamine on ühtaegu nii ühiskonna ühine kohustus kui ka võimalus.
Üldplaneeringu koostamisel on oluline arvestada kultuuripärandiga kui avaliku väärtusega ja nende säilimise ja kasutuses hoidmise toetamiseks teha koostööd Muinsuskaitseametiga.
Koostöö hõlbustamiseks on Muinsuskaitseamet koostanud juhendi kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Lisaks on kindlasti abi ka 19. mail 2021 toimunud veebinari “Üldplaneering ja riiklik kultuuripärand” (Muinsuskaitseameti FB leht) järelvaatamisest, veebinari ettekanded on kättesaadavad koolitusmaterjalide lehelt.
Muinsuskaitseamet soovitab muuhulgas kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas nii ruumilise planeerimise alaseid soovitusi kui ka Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti tellitud uuringuid. Viimased on enamasti leitavad Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja registris:
- Maaehituspärand
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- 20. sajandi väärtuslik arhitektuur
- Koolimajad
- Vallamajad
- Palvemajad
- Militaarpärand
Kultuuripärandi kajastamine üldplaneeringutes
Muinsuskaitseamet on kokku pannud paketi korduma kippuvaid küsimusi ja vastuseid teemal “Kultuuripärandi kajastamine üldplaneeringutes”. Teesid on pärit kohalike omavalitsuste tagasisidest Muinsuskaitseameti ettepanekutele kultuuripärandi käsitlemisel üldplaneeringutes.
Üldplaneeringu ülesanded ja täpsusaste: kuidas arvestada ja samas mitte kehtestada:
- Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
- Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
Kultuuripärandi kajastamine üldplaneeringu kaardil:
- Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
Maakonnaplaneeringu täpsustamine üldplaneeringus vaatekoridoride näitel:
- Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
Mitte kaitse all oleva pärandi kajastamine üldplaneeringus:
- Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
- Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
Kalmistute erisused:
- Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
Kultuuripärandi kajastamise kohta üldplaneeringutes võib lisaks saada informatsiooni “Neljast küsimusest üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostes“
Muinsuskaitseamet pärandivaldkonna eksperdi ja väärtustajana on planeerimisprotsessides avatud ja koostööaldis. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda maakonnanõuniku, valdkonna juhi ja nõuniku poole, kontaktid leiab Muinsuskaitseameti kodulehelt.
