Detailplaneeringute koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade. Eesti Planeerijate Ühing; Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Pärnu 2020. Eesti arhitektuurivõistluste juhend. EAL 2013. Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs. Civitta, Artes Terrae 2020. Eesti inimarengu aruanne 2019 Linnastunud…
Arhitektuuritingimused ka arhitektuursed tingimused (PlanS) või arhitektoonilised tingimused on üldplaneeringu alusel või kehtestatud detailplaneeringuga terviklahenduse elluviimiseks antavate tingimuste osa mis moodustab lahutamatu terviku ehitise arhitektuurilahenduse teostamiseks vajalike ehituslike ja kunstiliste tingimustega. Projekteerimistingimustega ei anta arhitektuurseid, ehituslikke ja kunstilisi tingimusi kehtestatud…
Ehitusseadustiku kohaselt on projekteerimistingimuste avatud menetluse korraldamine kohalikule omavalitsusele kohustuslik siis, kui alal on kehtiv detailplaneering. Juhul kui kehtivat detailplaneeringut ei ole – olenemata sellest, kas seda pole koostatud või on see kehtetuks tunnistatud –, siis edasises menetluses ei lähtuta…
Üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine on planeerimisseaduses selgelt määratletud kui lähiaastate ehitustegevuse aluseks oleva detailplaneeringu eesmärk. Detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral asendada…
Projekteerimistingimused ei asenda planeerimist, vaid võimaldavad täpsustada ruumilisi tingimusi üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimisel, nt hoone asukoha või mahu, arhitektuursete või liikluskorralduslike tingimuste täpsustamisel, detailplaneeringus toodud otstarvete vahekorra mõningasel muutmisel, avaliku ruumi, haljastuse, heakorra, korterite arvu jms käsitlemisel jne. Projekteerimistingimused aitavad…
Detailplaneeringu koostamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus seada eesmärgiks parim ruumilahendus, viia detailplaneeringu menetlus läbi eesmärgipäraselt, tõhusalt ja läbipaistvalt, kuid samas võimalikult lihtsalt, kiirelt ning üleliigseid kulusid vältivalt. Väljakutsed: Detailplaneeringu algatamise taotlejana on huvitatud isik vastuolulises olukorras juba taotluse esitamisel. Ühelt…
Üldlevinud on küsimus, millal võib põhjendatult loobuda detailplaneeringu koostamisest ja selle asemel väljastada projekteerimistingimused ning millal tuleb koostada uus detailplaneering. Mida tuleb sellise kaalutlusotsuse tegemisel arvestada? Mis on planeeringulahenduse täpsustamine, mis muutmine? Kuna valdavalt on detailplaneeringu koostamise eesmärk kirjeldatud selle…
Valdav on praktika, et detailplaneeringu osalisel kehtestamisel sisaldab planeering ainult kehtestatavat osa. See tähendab, et kehtestamata jääv osa tuleb joonistelt ja seletuskirjast eemaldada. Alati ei ole see siiski võimalik, sest kehtestamata jääva osa eemaldamine nõuab planeeringu seletuskirja või jooniste täielikku…
Detailplaneeringut saab osaliselt kehtetuks tunnistada ka ühe või mitme tingimuse osas, mis muutunud olude tõttu pole enam asjakohased või mida ei saa enam ellu viia. Kohalik omavalitsus hindab seejuures eelkõige muudatuse mõju detailplaneeringu lahenduse ellu viimisele, vastavust kehtivale üldplaneeringule ja…
Kehtetuks tunnistamise otsuses peab olema selgitatud, kuidas on tagatud kehtima jääva planeeringu osa elluviidavus terviklahendusena, vajalik võib olla ellu viimise etappide kirjeldamine. Suuremate detailplaneeringute puhul tuleb analüüsida ja kaaluda, kas antud lahendust on võimalik ellu viia järkude kaupa – kuidas…
Osalise kehtestamise põhjus võib olla, et planeeringuala üks maaomanik ei ole esitatud lahendusega nõus ning selleks, et planeeringu koostamisega saaks edasi liikuda, on otstarbekam valida osalise kehtestamise tee. Samuti võivad osalise kehtestamise põhjuseks olla naabri vastuväited planeeringulahendusele ning kooskõlastamisele mitte…
Nii osalise kehtestamise kui ka osalise kehtetuks tunnistamise puhul on peamiseks võtmeteguriks terviklahenduse elluviimise võimalikkus. Eelkõige tuleb otsustada, millist rolli omab nn välja jäetav või kehtetuks tunnistatav osa kogu ülejäänud planeeringu ja selle eesmärgi täitmise suhtes ehk kas on tagatud…
Miks, millal ja kelle algatusel tunnistada planeering kehtetuks? Kuigi kehtetuks tunnistamise alused seaduses lubavad planeeringu kehtetuks tunnistada kohaliku omavalitsuse enda algatusel, siis praktikas ei ole selliseid kehtetuks tunnistamisi palju. Tavapärane ei ole ka olukord, kus kinnisasja omanik soovib lihtsalt planeeringu…
Mida intensiivsema ja muutustele avatud ruumikasutusega on piirkond, seda täpsemad peavad olema detailplaneeringuga seatud tingimused ning lahenduse põhjendused ja seda enam hakkab aeg suruma peale planeeringu asjakohasusele. Tiheda asustusega ja arenemisfaasis olevas piirkonnas on konkureerivaid huvisid rohkem ning ruumiline areng…
Kas detailplaneeringu lahenduse hindamisel kasutada nii mõistet ajakohane kui ka asjakohane? Mida tähendab asja- ja ajakohasus? Asjakohasus – vastab üldisematele või lähialal kehtivatele planeeringutele, lahenduse sisulistele eesmärkidele, ruumilise keskkonna, avalikkuse ja planeeringust huvitatud isiku ootustele. Ajakohasus – on kooskõla kehtivate…
Kuidas otsustada, kas detailplaneering on asja- ja ajakohane? Millal ja milliste tunnuste alusel on otstarbekas planeering kehtetuks tunnistada, kuna pole enam asja- ja ajakohane? Detailplaneeringu asjakohasuse hindamisel tuleb arvestada järgmisi aspekte: Nagu ruumiline planeerimine laiemalt, nii on ka detailplaneering omandiülene,…
Detailplaneeringu eesmärk on seada ehitus- ja maakasutustingimused lähiaastate ehitustegevuse kavandamiseks ehk detailplaneeringu lahendus on suunatud kohesele elluviimisele. Planeerimisseadus ei sisusta lähiaastate mõistet vaid jätab selle kohalikku planeerimisalast tegevust korraldava kohaliku omavalitsuse teha. Kohalikel omavalitsustel on probleem formaalsusega, kas planeerimisseaduse tõlgendamisel…
Detailplaneeringu eduka elluviimise tagamiseks on oluline alustada kas tervikliku või etapiviisilise elluviimisega võimalikult kiiresti pärast kehtestamist. Vastasel juhul võib juhtuda, et detailplaneering ei vasta enam tänastele ja ettenähtavatele homsetele vajadustele ja selle elluviimine võib kaasa tuua olulisi probleeme kuni kehtetuks…
Mõju hindamise eesmärk on sellise lahenduse leidmine, mis tagab keskkonnaküsimuste lahendamise antud tingimustes parimal võimalikul viisil. Keskkonnamõjude hindamine on oma ülesande täitnud, juhul kui selle kaasabil kujunenud planeeringulahenduse kaudu on paranenud otsuse kvaliteet. Terviklahendus annab raamistiku detailplaneeringu elluviimiseks projekteerimisele, ehitamisele…
