Linna, alevi, aleviku, väikelinna või asumi keskuse hoonestuse iseloom peab lähtuma kavandatava ruumi linnalisest iseloomust ning seda toetama: uute hoonete planeerimisel kavandada aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumi avanevate äri- ja avalike teenuste lahendustega, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel soosida tänavaruumi…
Tootmisala või tööstuspargi detailplaneerimisel selleks üldplaneeringuga valitud sobivas asukohas, on asjakohane mõelda sellele, kuidas ala kõige paremini siduda tee- ja tänavavõrgustikuga sh säästvat liikumisviise toetavate jalgratta- ja jalgteede ning ühistranspordiühendustega, kuidas tööstusala suhestada linnaruumiga – tänavale avanev ja ümbritseva tänavavõrgustikuga…
Uute elamute ja elamupiirkondade detailplaneeringute koostamise puhul eelistada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonnaga piirkondade kavandamist, mis võimaldaks atraktiivset avalikku ruumi, multifunktsionaalset keskkonda ja ka käidavaid vahemaid. Oluline komponent elamupiirkonna mitmekesisusest on sotsiaalne mitmekesisus. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele…
Analüüsi koostamine on põhjendatud, kui tal on selge väljund planeeringus. Järgnevalt on selgitatud, kuidas arvestada maastikuanalüüsist tulenevaid järeldusi detailplaneeringu ruumilahenduse koostamisel. Eelkõige abistavad need vastuse leidmisel küsimusele, kas detailplaneeringuga kavandatav ruumilahendus on terviklik. Lähtuda tuleb sellest, kas ja kuidas rikastab…
Kohalikel omavalitsustel – linnadel ja valdadel on oma territooriumil kõige suuremad võimalused ruumi ja maastike kvaliteediga ning elukeskkonna parendamisega seonduvaid tegevusi sisuliselt suunata, kuna sellel tasandil toimub vahetult üksikisikute ja avalike huvide sidumine sh läbi ruumilise planeerimise korraldamise. Planeerimisotsuste kvaliteet…
Eesti Inimarengu aruanne eristab Eestis kolm asustuse tüüpi: linn, maa ja nende hübriidina eeslinn. Eesti trendideks suurematest linnadest eemal on ääremaastumine ja keskuste kahanemine . Muutunud on maalise ja linnalise elukeskkonna tähendus. Inimeste soov elada väljaspool tihedat linna on toonud…
Väga oluline on arvestada ajakohaste lahenduspõhimõtetega planeeringuala teenindavate tehniliste süsteemide kavandamisel. Detailplaneeringute lahenduste koostamisel arvestada elektriautode laadimisjaamade ja laadimiskohtade kavandamisega Näha ette arvutite ja mobiiltelefonide laadimise võimalused linna või asumikeskuse avalikus ruumis ja avalik WiFi. Avalikus ruumis kavandada joogivee kraanid.…
Detailplaneeringute koostamisel tuleb asukohast lähtuvalt hinnata üleujutusohu ja sademevetega, kavandada asjakohased säästlikud lahendused ning seada neist lähtuvalt projekteerimise aluseks olevad tingimused. Veekogude ranna- ja kaldaalade ja teiste madalamate alade hoonestamisel või ka muu kasutuse kavandamisel vältida hoonestuse kavandamist tuvastatud üleujutusohuga…
ÜRO andmetel elab 2050. aastal 68% Maa elanikkonnast linnades. Eestis on linnastumise tase juba täna ca 69% ja kasvab. Eesti elanikest omakorda elab 40% Tallinnas või selle ümber. Aastatel 2000–2017 on asustatud alade pindala Eestis, peamiselt Tallinna lähedastes valdades, suurenenud…
Planeeringu koostamisel arvestada ja eelistada säästlikke lahendusi ehitatud keskkonna, sh hoone eluringil ehitamisest lammutamiseni – nii ehitusmaterjalide valikul, hoone ehitamisel, hoone energiatarbes kui ka hoone paiknemises ja logistikas. Säästlik lahendus on ka kestlik ehk jätkusuutlik ja elujõuline. Kuna kõige kestlikum…
Infotehnoloogilised lahendused mobiilsuse, transpordi või avalike teenuste paremaks muutmisel arenevad kiiresti ning uute ja nutikate tehnoloogiate põhjal saab muuta tulevikulinnad inimsõbralikumaks, säästlikumaks ning meeldivaks keskkonnaks. Tarka linna on defineeritud kui inimväärtuste, sotsiaalse kapitali ja infotehnoloogia infrastruktuuri sidumist, mis võimaldaks jätkusuutlikku…
Autoliikluse sujuvuse tagamiseks vajaliku ruumi kõrval ja vajadusel selle arvel eelistada teedel ja tänavatel võimaluste loomist mugava, kiire ja sujuva ühistranspordi arendamisele ning jalg- ja jalgrattateede planeerimist. Tänavaruumi planeerimine peab arvestama erinevate liikumisviisidega ja lähtuma kõiki kaasava linnakeskkonna planeerimise ja…
Linnakeskkond ei toeta täna meie vaimset ja füüsilist tervist, see kutsub pigem kapselduma ja üksi olema, mitte väljas viibima. Tänane tervisekriis on sundinud linnaruumi ümber mõtestama. Linnades on suur vajadus puhkealade ning puhkealasid siduvate puhkeväärtusega rohekoridoride järgi, mis on ette…
Kui maailmas laiemalt rahvastik jõudsalt kasvab ja liigub 8 miljardi suunas, siis Euroopa elanikkonna kasv on pidurdunud. See kehtib ka Euroopa linnade kohta, erandiks suurlinnad. Kui Hiinas kasvavad Kollase jõe deltas kokku 40 miljonilise elanikkonnaga linnastud, siis paljudele Euroopa linnadele…
Tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks on arhitektuuritingimustel täita väga oluline ülesanne nii ruumilahenduse suunamisel, selleks vajalikele kokkulepetele jõudmisel kui ka ruumilahenduse elluviimisel ehitamise teel. Arhitektuuritingimused on lahutamatult läbi põimunud ehituslike ja kujunduslike tingimustega. Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele.…