Kaasamine, osalemine ja koosloome planeerimisel
Miks ruumi kavandamisel on üldse vaja kaasata ja osaleda? Milline on kaasamine, osalemine ja koosloome omavalitsuse vaatevinklist? Mida planeerimisseadus kaasamise ja koosloome kohta kirjutab? Mida kaasatavad asjast arvavad? Milline on tegelikkus ja unistused? Mis asi on innosprint ja teenusdisain? Kuidas need kaasa aitavad? Mis abimees on kaasamise meelespea? Kuidas seda kasutada? Nendele küsimustele otsisime vastust 8. detsembril toimunud seminaril. Seminaril rääkisid Maris Jõgeva “Miks on kaasata ja osaleda vaja?“, Kaido Koppel “Kaasamine planeeringute menetluses“, Merje Muiso “Kaasamisest ja teavitamisest planeerimisseaduses“, Ave Habakuk “Kaasamisest kaasatava vaates“, Eleri Kautlenbach “Vajaduspõhine kaasamine, innosprindi kogemus” ja Ege Netse “Detailplaneeringu kaasamise meelespea“. Veebinari on võimalik järele vaadata siin: https://youtu.be/oFZmhMAqfdY
Detailplaneeringute asja- ja ajakohasuse hindamine
24. novembril toimunud detailplaneeringute asja- ja ajakohasuse hindamise seminaril arutleti, mida teha vananenud detailplaneeringutega. Seminaril tegid ettekande Kaido Koppel, kes on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja ja alates 2020. aastast Eesti Planeerijate Ühingu esimees “Detailplaneeringute asja- ja ajakohasuse hindamine” ning vandeadvokaat Raul Keba advokaadibüroost RISTAL KEBA PARTNERID “Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise õiguslikud küsimused“. Lisaks andis ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja ja abivallavanem Karin Silmann ülevaate Kiili valla näitel probleemidest asjakohasuse kaotanud planeeringutega. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Andres Levald tutvustas 2022 aasta alguses valmivat detailplaneeringute nõustikku “Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks” ning regionaalhalduse osakonna nõunik Merje Muiso tegi sissevaate planeerimisseadusesse “Planeerimisseadus detailplaneeringute asja- ja ajakohasuse hindamisest“.
Kartmatult kohanev väikekeskus – regionaalarengu trumpkaart suures plaanis
Ametnike välitööd toimusid sel aastal 9.-13. august Järva- ja Jõgevamaal. Põltsamaa vallas Puurmani mõisa lossi tulid 11. augustil kokku kõik, kellele läheb korda meie väikekeskuste elukeskkond ja avalik ruum. Eriseminari idee oli kantud kartmatult muutustega kohanevast, sh nii elukeskkonna kujundamises kui mõttemallides iganenud suundi murdvast, väikekeskusest.
Seminaril tegid ettekande Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Andres Levald “Keskused planeeringutes, riigi vaade: väikekeskuse kohandamine heaks elukeskkonnaks“, Linnalabori urbanist Elo Kiivet “Väikekeskuse avalik ruum“, AB Ansambel arhitekt ja õppejõud Toivo Tammik “Järvamaalase ja arhitekti vaade väikekeskuste võtmes” ning Kuremaa Külaseltsi eestvedaja Kaido Väljaots “Väikekeskuse olelusvõitlus ja ellujäämise võimalused Kuremaa näitel“. Vaata Kaido Väljaotsa ettekande salvestust Kuremaa Külaseltsi FB lehelt. Seminari kokkuvõte on leitav uudiste rubriigist.
Üldplaneeringu ja pärandi teemaline veebinar
Veebinaril arutati, kuidas riikliku kultuuripärandit kui avalikku huvi üldplaneerimisel arvesse võtta. Keskenduti just riiklikule pärandile, mida kohalik omavalitsus üldplaneeringus ei kehtesta, kuid millega tuleb ruumiotsuste tegemisel arvestada. Anni Martin selgitas Muinsuskaitseameti ootusi riikliku pärandi käsitlemiseks üldplaneeringutes. Helen Sooväli-Sepping avas pärandi, rohepöörde, kestlikkuse ja kultuurilise mitmekesisuse vaatenurga, võttes fookusesse külad, vallakeskused ja väikelinnad. Indrek Ranniku jagas värsket kogemust, kuidas Tartu linn oma üldplaneeringu koostamisel riikliku pärandiga arvestas. Tiia Zuppur jagas Põlva valla pärandiga arvestamise kogemust üldplaneeringu koostamisel. Heiki Kalberg tõi välja, millised on peamised kitsaskohad kultuuriväärtuste säilimise kavandamisel üldplaneeringus. Arheoloogiapärandi prognoosimisest rääkis Ulla Kadakas Muinsuskaitseametist. Veebinari on võimalik järele vaadata Muinsuskaitseameti FB veebilehel: https://fb.watch/5Du3dBFSzQ/
Uuringute teabepäev
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus korraldasid eelneval kahel aastal taotlusvooru üldplaneeringutele vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Taotlusvoorudest raha saanud ja praeguseks juba valminud uuringute tutvustamiseks korraldas Rahandusministeerium 6. aprillil 2021 teabepäeva.
Esimesena tutvustasid Järva valla üldplaneeringu kolhoosialade uuringut Järva valla poolt abivallavanem Toomas Tammik ja uuringu koostajad Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe (ettekanne). Järgmisena tutvustasid Setomaa valla Meremäe-Obinitsa piirkonna ja Luhamaa Nulga miljööväärtuslike alade uuringut Setomaa valla poolt majandus- ja arendusosakonna juhataja Erika Joonas ja uuringu koostaja Maie Kais (ettekanne). Seejärel tutvustasid taluhäärbereid Tõrva vallas (Helme kihelkond) koos kaardirakendusega Tõrva valla keskkonnaspetsialist Terje Tomson (ettekanne) ja uuringu koostaja Andres Rõigas (ettekanne). Ning tutvustuspäeva lõpetasid Võhandu jõe arengukoridori uuringu ülevaatega Räpina valla planeeringute- ja maakorralduse spetsialist Miia Kasearu ja uuringu koostaja Pille Metspalu (ettekanne).
