Ruumiline planeerimine on Eestis avaliku halduse kohustus, kes teeb kaalutletud ja põhjendatud maakasutus- ja ehitustingimustega ruumikasutamise otsuseid. Planeerimisalase tegevuse korraldaja – riik või kohaliku omavalitsuse üksus – tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega…
Juunis 2018 valminud rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime säilimiseks või parandamiseks. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid…
Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub. Prognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võrra. Vähenemine ei toimu aga…
2020. aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Uuringu koostamist korraldas Rahandusministeerium tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames, mis viiakse läbi koostöös teiste ministeeriumite ja kolme kohaliku omavalitsusega. Projektis piloteeritakse planeeringulisi, õiguslikke,…
2020. aasta alguses valmis ruumilise planeerimise roheline raamat. Rohelises raamatus kirjeldatakse valdkonna probleemkohti ning pakutakse välja võimalikke lahendusi. Rohelisele raamatule võivad vajadusel ja valmisoleku korral järgneda seadusemuudatused, juhendmaterjalid või institutsionaalsed ümberkorraldused. Rohelise raamatu koostamise käigus on läbi viidud aruteluseminare, mille käigus…
CPTED – kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu Ehitatud keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Selle teemaga tuleb teadlikult tegeleda nii ruumilisel planeerimisel kui projekteerimisel, kaasates nii elanikud kui korrakaitsjad. Et suurendada korrakaitsjate pädevust, kuidas…
Tähelepanu!Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit. Juhend on koostatud Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ §-s 5 ning lisas 1 ja lisas…
Olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) kavandamisel on väga tähtis ehitisele sobiva asukoha valimine, kuna nagu nimigi ütleb, kaasneb ehitisega oluline ruumiline mõju. Oluline ruumiline mõju on vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 6 punktile 13 mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate…
Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisalastes seadustes ei olnud siduvaid põhimõtteid kuigi palju. Osaliselt aitas see asjaolu kindlasti kaasa planeerimistegevuse eklektilisusele ning üsnagi juhuslikule ruumilisele arengule Eestis. Alates 1.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse 2. peatükis on planeerimise põhimõtted senisest märksa põhjalikumalt lahti kirjutatud. Põhimõtted võib jagada…
Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Päästeameti ülesanne on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine. Päästeameti roll planeerimistegevuste juures on kirjeldatud Päästeamet poolt kokku pandud Ruumilise…
Kohaliku elukeskkonna tuleviku, sh ruumilise arengu kavandamine, on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Elukeskkonda saab paremaks muuta kõikide füüsilise keskkonna ehk ruumi kasutajate koostöös, ennekõike sisuliselt põhjendatud ja tegelikult elluviidavate planeeringute alusel. Ruumiline planeerimine loob eeldused selleks, et rakenduks planeerimise peamisi põhimõtteid – tekiks…
Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. Kultuuripärandi väärtustamine, arendamine ja säilitamine on ühtaegu nii ühiskonna ühine kohustus kui ka võimalus. Üldplaneeringu koostamisel on oluline arvestada…
Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et…
Paljude inimeste liikumisvabadus on Eestis suurel määral piiratud, liiga palju on liikumisteedel takistusi. See kitsendab inimeste õigusi ning alandab väärikust! Kuigi avalik arvamus kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese inimrühmaga, puudutab see tegelikult paljusid. Mitte ainult erivajadustega inimestele, vaid ka…
Keskkonnamõju strateegiline hindamine, lühidalt KSH, on poliitikakujundamise tööriist. Vaata lähemalt strateegilise mõju hindamise kohta siit ja siit. Poliitikakujundamise üheks võtmetegevuseks on strateegiline planeerimine, mille tulemusena valmib tulevikku vaatav, eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi kirjeldav arengudokument. Arengudokumendi koostamise käigus hinnatakse KSH…