Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks

Kohaliku elukeskkonna tuleviku, sh ruumilise arengu kavandamine, on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Elukeskkonda saab paremaks muuta kõikide füüsilise keskkonna ehk ruumi kasutajate koostöös, ennekõike sisuliselt põhjendatud ja tegelikult elluviidavate planeeringute alusel. Ruumiline planeerimine loob eeldused selleks, et rakenduks planeerimise peamisi põhimõtteid – tekiks hea elukeskkond, millest võidavad kõik osapooled: elanikud-omanikud, ettevõtjad-arendajad ja puhkajad-külastajad. Üldplaneeringu koostamisel kokkulepitud põhimõtted ja tingimused on aluseks kohaliku omavalitsuse edasise maakasutus- ja ehitustegevuse kavandamisel.

Üldplaneeringu tähendust kohaliku elu strateegilise juhtimisvahendina ei saa üle tähtsustada. Üldplaneering on kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument, mille koostamise, elluviimise ja seire eest vastutab kohalik omavalitsus, kellel on üldplaneeringu koostamisel juhtiv roll. See tähendab kohustust lahendusvariante sisuliselt kaaluda ja võtta otsuste eest vastutus.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt kokku kutsutud eksperdirühma koostatud nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega (edaspidi nõustik) annavad suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Nõustikku on koondatud kogu planeerimisprotsessi hõlmav sisuline juhatus olulisemate teemade kaupa, millele kohalik omavalitsus leiab paiklikke olusid arvestavad lahendused. Tähtsamate teemade kohta esitab nõustik kontrollküsimusi ja toob välja meelespea.

Üldplaneeringu koostamine peab algama olemasoleva olukorra analüüsimisest (nõustiku lisa 1) – andmete mõtestamisest, seoste leidmisest, järelduste tegemisest. Analüüsi tulemusena selgitatakse välja, mis olemasolevas olukorras ja senistes arengusuundumustes toetab või pärsib valitud arengueesmärkide saavutamist. Üldplaneeringu teise osa moodustab reeglite kogum, mis toetab visiooni elluviimist. Seda saab teha läbi üldplaneeringu ülesannete lahendamise (nõustiku lisa 2). Lisa ei ole järgimiseks kohustuslik, kuid kirjeldab olulisi küsimusi, millega tasub KOV-il kvaliteetsete planeeringuotsuste tegemisel arvestada.

Nõustik on abivahendiks eelkõige kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele planeerimistegevuse korraldamisel. Samuti abistab see nii planeeringu koostamise koostöös osalevaid ametiasutusi, planeerimise ja mõju hindamise konsultante kui ka teisi asjaosalisi. Teemade avamisel on nii teksti läbivalt kui ka valikuliselt peatüki lõppu lisatud täpsemat teavet pakkuvad näited.

Nõustik ei keskendu planeerimisprotsessi kavandamisele ega menetlemisele. Selleks saab kasutada näiteks varem koostatud „Soovitusi planeerimisprotsessi ülesehitamiseks”, arvestades muutunud õigusaktidest tulenevaga.