Arhiiv FAQs

Kuidas tuleks määrata tuulikualuse maa sihtotstarve. Kui tuulikualune maa on välja jagatud, kas tuleks maa muuta tootmismaaks täies ulatuses ning seda põllumajandusotstarbel mitte kasutada? Kas oleks võimalik jagada protsentuaalselt tootmismaaks (vundament ja hooldusväljak) ja jätta ülejäänud osa maatulundusmaaks?

Katastriüksusele sihtotstarbe määramist reguleerib maakatastriseadus, mille §182 lõike 2 kohaselt ei või katastriüksusele määrata maatulundusmaa sihtotstarbega samaaegselt elamumaa ega jäätmehoidla maa sihtotstarvet, kuid otseselt ei tulene sealt keeldu määrata korraga maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarvet. Samas näeb maakatastriseaduse § 18 lõige…

Kas detailplaneeringus või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus krundi määramisel tekib planeeringu elluviimiseks kohustus krundile vastav katastriüksus moodustada?

Planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 (milles määratud ülesannete lahendamisele viitab ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu osas planeerimisseaduse § 111 lõige 1) on ette nähtud detailplaneeringu ülesandena planeeringuala kruntideks jaotamine. Sama paragrahvi lõige 6 loob seose katastriüksuse moodustamistega: kui detailplaneeringus on krunt…

Kui planeeringust huvitatud isik on planeeringu algatamise eel muutnud täiendavalt esialgses planeeringu algatamise taotluses märgitud maa-ala. Kas KOV peaks käsitlema muudetud planeeringu algatamise taotlust uue taotlusena? Kas tuuleparke kavandaval KOV EP puhul tuleks sellisel juhul teavitada avalikkust uuest planeeringualast PlanS § 96 lõike 31 tähenduses ning andma võimaluse huvitatud isikutele samasisulise taotluse esitamiseks? 

Planeerimismenetluse puhul on tegemist haldusmenetlusega, mida reguleerib haldusmenetluse seadus. Viimasest tulenevad ka konkreetsed nõuded taotlusele. Kuna planeerimisseadus selles osas mingeid erisusi ette ei näe, kohalduvad seega üldised haldusmenetluse nõuded taotlusele ja selle muutmisele. Taotluse muutmist haldusmenetluse seadus küll otsesõnu ei…

Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?

KOV EP kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel kehtestamisest arvates (PlanS § 122 lg 4). PlanS § 6 p 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku…

Mida teha kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses selgub, et tuulepargi ühendamine põhivõrguga on mõistlik kavandada teise kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevasse alajaama? Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses koostatakse ka detailne lahendus.

Tuulikuid on elektri põhivõrgu liitumispunktiga võimalik tehniliselt ühendada nii õhuliini kui ka maakaabliga. Need on aga oma olemuselt, kaasneva mõju ning tulenevate kitsenduste ulatuste tõttu erinevad rajatised. Maakaabli ruumivajadus ja kaitsevöönd on võrreldes õhuliiniga oluliselt väiksem, sellel puudub eraldiseisva rajatisena…

Kohalikus omavalitsuses on koostamisel ning menetluslikult võrdlemisi kaugele jõudnud tuulepargi eriplaneering konkreetses piirkonnas. Kui tehakse ettepanek algatada kogu valda hõlmav täiendav kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus (mis hõlmaks ka algset eriplaneeringu ala), kas siis tuleks juba menetletav ja esimesena algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala jätta välja uuest, kogu valda hõlmava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alast?

Planeerimisseaduse § 122 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisega peatub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab kohaliku omavalitsuse eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid. Seega…

Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?

Kui kohalik omavalitsus on saanud taotluse ORME planeerimiseks, tuleb enne algatamise otsuse tegemist tähelepanu pöörata vähemalt alljärgnevate asjaoludele. Välistavate asjaolude väljaselgitamine PlanS § 96 lg 2 sätestab juhud, millal planeering tuleb jätta algatamata: KOV EP algatamine on ilmselges vastuolus üldplaneeringuga juhul, kui üldplaneeringus toodud…

Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?

Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Nii sellisele kokkuleppele jõudmiseks kui ka kokkuleppe kestlikkuse tagamiseks tuleb tasakaalustatult arvestada nii majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise kui ka looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Samadest…

Menetluses on algusjärgus EP (ei ole avalikustatud LS ega KSH programmi). Menetluse käigus soovib täiendav huvitatud isik laiendada selle KOV EP ala ning niimoodi koostamisel oleva KOV EP’ga liituda. Kas EP ala saab laiendada ning kaasata uusi huvitatud isikuid, lähtudes PlanS § 93 lg 31? Kas liidetava ala osas tuleks algatada uus, eraldiseisev KOV EP?

Kohalikul omavalitsusel tuleks esmalt hinnata kui ulatuslikult kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala muutub võrreldes algatatud planeeringuga. Kui muutus on oluline, peaks kohalik omavalitsus kaaluma kas on vajalik algatada hoopis uue eriplaneeringu menetlus. Uue eriplaneeringu algatamisest tuleb sellest teavitada lähtuvalt planeerimisseaduse §…

Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?

ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Alles teine ja erandlik eelistus peaks olema KOV EP. Seega veel harukordsem peaks olema samaaegselt mitme erineva, kuid sisult sama ehitise kavandamiseks KOV EP koostamine. Planeerimisseadus ei välista…

Skip to content