Hoonestusala ja ehitusõigus (sh ehitusalune pind) on krundi atribuudid (planeerimisseadus § 6 punktid 5 ja 8 ning § 126 lõige 4 ), mis eksisteerivad ainult planeeringulahenduse ellu viimisel. Detailplaneeringu ülesandeks on mh planeeringuala kruntideks jaotamine (planeerimisseadus § 126 lõige 1). …
Tuulikuid on elektri põhivõrgu liitumispunktiga võimalik tehniliselt ühendada nii õhuliini kui ka maakaabliga. Need on aga oma olemuselt, kaasneva mõju ning tulenevate kitsenduste ulatuste tõttu erinevad rajatised. Maakaabli ruumivajadus ja kaitsevöönd on võrreldes õhuliiniga oluliselt väiksem, sellel puudub eraldiseisva rajatisena…
Planeerimisseaduse § 122 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisega peatub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab kohaliku omavalitsuse eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid. Seega…
Planeerimisseadusest lähtuvalt tuleb planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada ja isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Seaduses ei ole täpsustatud, millised need isikute õigused ja huvid on. Kohalik omavalitsus peab igakordselt otsustama, milline planeeringuga määratud tingimus võib…
Kui kohalik omavalitsus on saanud taotluse ORME planeerimiseks, tuleb enne algatamise otsuse tegemist tähelepanu pöörata vähemalt alljärgnevate asjaoludele. Välistavate asjaolude väljaselgitamine PlanS § 96 lg 2 sätestab juhud, millal planeering tuleb jätta algatamata: KOV EP algatamine on ilmselges vastuolus üldplaneeringuga juhul, kui üldplaneeringus toodud…
Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Nii sellisele kokkuleppele jõudmiseks kui ka kokkuleppe kestlikkuse tagamiseks tuleb tasakaalustatult arvestada nii majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise kui ka looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Samadest…
Kohalikul omavalitsusel tuleks esmalt hinnata kui ulatuslikult kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala muutub võrreldes algatatud planeeringuga. Kui muutus on oluline, peaks kohalik omavalitsus kaaluma kas on vajalik algatada hoopis uue eriplaneeringu menetlus. Uue eriplaneeringu algatamisest tuleb sellest teavitada lähtuvalt planeerimisseaduse §…
Planeerimisseadus ei reguleeri, mitu ORME-le sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kui KOV EP asukoha eelvalikus leitakse ORME-le mitu sobilikku asukohta, siis on võimalik koostada detailne lahendus nii mitmes asukohas, kui selleks on vajadus. Samuti võib juhtuda, et sobilikud asukohad koonduvad…
Pärast KOV EP algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks esimese etapina asukoha eelvalik, mis on KOV EP detailse lahenduse väljatöötamise aluseks (PlanS § 98 lg 1). PlanS § 6 p 1 kohaselt on asukoha eelvalik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade…
ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Alles teine ja erandlik eelistus peaks olema KOV EP. Seega veel harukordsem peaks olema samaaegselt mitme erineva, kuid sisult sama ehitise kavandamiseks KOV EP koostamine. Planeerimisseadus ei välista…
Kuidas kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist, kui üldplaneering on parajasti koostamisel, aga siis esitatakse kohalikule omavalitsusele taotlus KOV EP kavandamiseks? Planeeringuliigi valik – üldplaneering või KOV EP – on omavalitsuse kaalutlusotsus, sh võib mõlemat planeeringut paralleelselt menetleda. Üldplaneeringu koostamise ajal, peab KOV EP…
Planeerimisseaduse (PlanS) mõte on, et ORME kavandamise esimene eelistus peaks olema üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Eeltoodu tuleneb ka PlanS § 95 lõikest 1 mis näeb ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse ORME ehitise püstitamiseks vaid siis, kui ORME asukoht ei…
Nii üldplaneeringu (PlanS § 74 lg 3) ka KOV EP (PlanS § 95 lg 4) puhul on tegemist ehitamise aluseks oleva planeeringuga, mille alusel võib kitsendusi seada. Põhiseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud…
Rahandusministeerium (al 2023. a 1. juulist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium puutuvad igapäevaselt kokku erinevate projekteerimistingimuste andmist puudutavate küsimustega nii kohalike omavalitsuste kui ka laiema avalikkuse poolt. Kuna küsimustest nähtus projekteerimistingimuste andmise praktika ebaühtlus, tutvusid ministeeriumid koostöös…
Kohalikel omavalitsustel on ruumilises planeerimises kandev ehk otsustaja roll, see on ühelt poolt õigus otsustada oma ruumilise keskkonna arengute üle aga teisalt kohustus teha seda targalt ja tasakaalustatult. Siinjuures tuleb järgida planeerimisseaduse muude sätete kõrval peatükis II toodud olulisi üldiseid…
