Tähelepanu!
Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
Detailplaneering määrab ära planeeringuala kruntideks jaotamise (vt PlanS § 126 lõike 1 punkt 1). Seetõttu on krundi kihile ette nähtud kohustuslikud vormistusnõuded. Vormistusnõuetele vastavalt peab krundi(d) ruumikuju moodustama ka siis, kui katastriüksust ei kavatseta planeeringu kehtestamise järgselt luua või muuta. Kui olemasoleva katastriüksuse piir kattub krundi piiriga, on ruumikuju loomisel vajalik topoloogiline korrektsus: murdepunktid (vertex) peavad järgima täpselt olemasolevat eeskuju ehk katastriüksuse piiri (vt küsimus 17). Krundi moodustamine on üks detailplaneeringu kohustulikest ülesannetest ehk nn baaskihtidest, mille külge seotakse tärkandmetena üks osa krundi ehitusõigusest ehk krundi kasutamise sihtotstarve, mis määrab ära, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 6 punkt 7). Krundid tohivad paikneda ainult planeeringuala sees ja planeeringuala peab olema terves ulatuses jagatud kruntideks.
Objektid võivad olla joonestatud pindobjektidena (hatch) või kinniste joonobjektidena (closed polyline) joonestusprogrammis. Kui krundid luuakse kasutades kinnist joonobjekti (closed polyline), on see lubatud vaid juhul, kui ala pole auguga. Kui ala on auguga, tuleb moodustada pindobjekt (hatch). Kruntide joonestamisel nii joonobjektidena kui ka pindobjektidena ühes planeeringus, ei saa erineva iseloomuga objekte luua ühele kihile, vaid nende jaoks tuleb luua eraldi selle teema jaotuskihid kasutades järel-liidendit. Sellisel viisil kahe kihi vahel jagatud ruumiobjektide tärkandmed kantakse küll tärkandmete tabeli faili eraldi lehtedele (sheet), kuid nende ruumikujude loomisel peab järgima topoloogia reegleid.
Krundi kihi tärkandmete loomine on kohustuslik (vt näidis 7 ja 8). Tärkandmetes tuleb anda planeeringu identifitseerimise number (planID) (vt küsimus 26) selleks, et krundi kihi andmed siduda üldiste detailplaneeringu andmetega. Iga krundi kohta tuleb luua üks geomeetria. Joonestustarkvaras tuleb igale krundile anda omaette objectID (vt küsimus 27), mille abil seotakse omavahel ruumiobjekt ja eraldi koostatud tärkandmete tabel. Kui iga krundi kohta märgitakse krundi (positsiooni) number, võib seda kasutada objectID-na ning siduda selle läbi kõik krundi kohta käiv info. Identifikaatorid tuleb märkida eraldi kihile ning see kiht tuleb lisada määruse lisa 1 kohasesse kihtide nimekirja. Kõik identifikaatorid peavad asuma nendega kokku käiva ruumiobjekti geomeetria sees, et oleks üheselt selge, millise krundi kohta tärkandmed käivad.
Juhul, kui konkreetsele krundile on planeeringus antud nimetusvõi aadressi ettepanek, võib selle kanda tärkandmetesse veergu nimetus. Selline nimetuse või tulevase aadressiga sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle krundi kohta käivat infot.
Kohustusliku väljana tuleb detailplaneeringutes märkida krundi kasutamise sihtotstarbe veergu otstarve (nt väikeelamumaa). Lisaks võib märkida tärkandmetesse tahise veergu ka sihtotstarbe tähise, kui seda kasutatakse joonisel (nt EE). Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub krundi kasutamise sihtotstarvete andmeid ka protsendiliselt, saab otstarbe veergu märkida ka osakaalu protsentides või võib nende andmete jaoks luua omaette veeru ning osakaalu protsendi sinna märkida. Kui ühel krundil on kaks või rohkem krundi kasutamise sihtostarvet, tuleb need lisada ja luua vastavad väljad lisades tärkandmete nimetusele numbri alustades kahest (nt otstarve 2 jne) Sarnaselt saab juurde luua ka krundi kasutamise sihtotstarbe joonisel märgitud tähiste väljad (nt tahis 2 jne).
Lisaks võib krundi kihile tärkandmetesse märkida eeldusliku krundi suuruse (pind). Pindala saab märkida vaid informatiivsena, sest tegelik maa-ala suurus selgub pärast maakorraldustoimingute läbiviimist ja krundi katastrisse kandmist. Krundi suurus märgitakse täisarvuna ruutmeetrites ning soovituslik on anda see viie ruutmeetrise täpsusega.
Krundi kihile saab märkida ka muid asjassepuutuvaid märkeid ja tingimusi (tingimus), näiteks täiendavaid kommentaare krundi või selle sihtotstarbe kohta. Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub tärkandmeid määruse lisas 2 krundi kihi Tärkandmete tabelis toodud tärkandmetest täpsemalt, siis võib neid juurde loodud veergudele lisada (vt küsimus 5 ja küsimus 10).
Eelmine küsimus: Kuidas luua planeeringuala kihti joonestustarkvaras?
Järgmine küsimus: Kuidas luua krundi hoonestusala kihti?