2025. aastal toimunud ruumiloome koolitusprogrammi materjalid

Ruumiloome koolitusprogrammi on eelnevalt läbi viidud juba kahel korral 2021. ja 2022. aastal. Kuid seekord jõudis osalejateni programmi veidi kohandatud versioon. Koolituse tulemusena võiks selle läbinu leida vastuse küsimusele – kuidas mina oma töös saan aidata kaasa parema ehitatud keskkonna loomisele?

Programm koosnes viiest õppepäevast, mis moodustavad terviku ehk läbitakse kõik õppepäevad. Koolitust kaasrahastas Euroopa Liit.

Ettekannete ja kõnelejate lühitutvustuse ning lisalugemist leiad siit.

Salvestised ja slaidid:

1. Päev: Kvaliteetse ruumi kavandamine

  1. Veronika Valk-Siska on arhitekt, kes on projekteerinud elamuid ja avalikke hooneid, teinud sise- ja maastikuarhitektuuri projekte, võitnud erialastel võistlustel rohkelt preemiaid ning avaldanud arhitektuuri- ja urbanismiteemalisi artikleid. Veronika on töötanud nii Eesti Kunstiakadeemias kui Tallinna Tehnikaülikoolis ning toimetanud kultuurilehe Sirp ja Müürilehe arhitektuuri-, disaini- ja urbanistikakülgi. Veronika on elamuvaldkonna juht ja Euroopa uue Bauhausi kontakt Kliimaministeeriumis.
    Videosalvestis “Ruumiloome ja elukeskkonna kvaliteet” ja slaidid.
  2. Eik Hermann on filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiakadeemias ning ajakirja Ehituskunst peatoimetaja.
    Videosalvestis “Ehitatud keskkonna mõju kliimale ja tellija roll kuumeneva kliima kontekstis” ja slaidid
  3. Rene Reisner on Eesti Kliimaministeeriumi rohereformi nõunik, kellel on üle 20 aasta kogemust keskkonna- ja kliimapoliitika kujundamisel.
    Videosalvestis “Kliimaeesmärgid ja rohereform” ja slaidid
  4. Anni Konsap on juristi haridusega planeerija, kes täidab igapäevaselt konsultatsiooniettevõtte Skepast&Puhkim OÜ tegevjuhi rolli.
    Videosalvestis “Planeeringu koostamises osalejate rollid” ja slaidid.
  5. Kadri Leetmaa on Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor ja geograafia osakonna juhataja. Tema peamised uurimissuunad teadlasena on olnud ruumiline ebavõrdsus – segregatsioon ja regionaalne ebavõrdsus – ning planeerimine ja poliitikad, mis ebavõrdsust mõjutavad.
    Videosalvestis “Osalised kohaliku omavalitsuse planeerimises – kes loob plaani ja mis saab pärast plaani?” ja slaidid
  6. Silver Sternfeldt on keskkonnapsühholoog, kes tegeleb tõenduspõhise inimkeskse ruumiloome uurimise ja õpetamisega.
    Videosalvestis “Keskkonnapsühholoogia ruumiloomes” ja slaidid.

2. Päev: Arhitektuur, miljöö, kliimamuutused

  1. Kadri Möller töötab Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonnas nõunikuna, kus tema üheks tööülesandeks on EL looduse taastamise määruse rakendamine. On osalenud ka KIK linnade elurikkuse toetusmeetme väljatöötamisel. Videosalvestis “Linnade elurikkus – EL looduse taastamise määrusest tulenevad nõuded” ja slaidid.
  2. Age Poom on inimgeograaf, kes tunneb huvi inimese ja keskkonna vastastiksuhete, inimeste liikuvuse, kättesaadavuse, linnageograafia ja kestliku arengu küsimuste vastu. Ta uurib liikuvust ja tegevusruume nii füüsilise kui ka sotsiaalse keskkonna kontekstis.
    Videosalvestis “Kestlik, puhas ja tervislik elukeskkond” ja slaidid.
  3. Riin Alatalu on rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuripärandi ekspert – ta on üleilmse muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOSi asepresident, Eesti Kunstiakadeemia UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator ja Muinsuskaitse nõukogu aseesimees. Riinul on pikaajaline töökogemus Muinsuskaitseametis, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis, Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kunstiakadeemias.
    Videosalvestis “Kultuuriväärtused, ruumiloome ja avalik huvi” ja slaidid.
  4. Jiři Tintera on volitatud arhitekt-ekspert, Tartu linnaarhitekt ning TalTechi Tartu kolledži vanemlektor.
    Videosalvestis “Hea avaliku ruumi roll kahanevate linnade kontekstis Valga linna näitel” ja slaidid.
  5. Toomas Tammis on praktiseeriv arhitekt ja arhitektuuribüroo Arhitektuuriagentuur üks asutajatest. Ta on lõpetanud arhitektuuri eriala nii EKAs kui Architectural Association School of Architecture’is Londonis. 2003. aastast on ta EKA arhitektuuriteaduskonna professor ning aastatel 2011–2017 ka teaduskonna dekaan. Aastatel 2012-2017 oli Toomas ajakirja Ehituskunst ja 2018-2022 arhitektuuriajakirja Maja toimetuskolleegiumi liige.
    Videosalvestis “Linnad vabal turul” ja slaidid.
  6. Alvin Järving on arhitektuuribüroo Arhitekt Must üks asutajatest. Alates 2023 aastast on Alvin ka EKA doktorant. Videosalvestis “Renoveerimisvajaduseta ruum – muutuva sisuga kestlik hoone” ja slaidid.
  7. Kadri-Ann Kertsmikul on ligi kümneaastane kogemus ehitatud keskkonna valdkonnas, alustades arhitektina Sweco Projekt AS-s ning olles tänaseks jätkusuutlikkuse eestkõnelejana Riigi Kinnisvaras (RKAS) ning Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTechis). Oma igapäevatöös ühendab ta teaduse ja praktilise kogemuse, et viia ellu jätkusuutlikke lahendusi. Ta on koolitanud sadu inimesi nii era- kui ka avalikus sektoris, olles usaldusväärne partner kursuste ja loengute andmisel. Täna on Kadri-Ann doktorant-nooremteadur TalTech-is, keskendudes renoveeritavate hoonete süsinikujalajäljele ja hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht RKAS-is, nõustades kliente ning analüüsides arendusprojekte. 
    Videosalvestis “Kestlikud hooned – kuidas hinnata ja vähendada nende süsinikujalajälge?” ja slaidid.

3. Päev: Looduskeskkonna ja maastike väärtused

  1. Tiit Remm on Tartu Ülikooli semiootika teadur. Tegeledes ruumi- ja linnasemiootikaga, keskendub ta tähendusloomele kultuuri, ühiskonna ja looduse kokkupuutes ning eelkõige avaliku ruumi puhul, mh Tartus ja väikelinnade keskväljakute näitel.
    Videosalvestis “Ruumisemiootika: tähenduse ja kultuuri loome ruumi kaudu” ja slaidid.
  2. Gen Mandre on maastikuarhitekt, kes on pühendunud looduspõhiste sademeveelahenduste integreerimisele meie igapäevasesse elukeskkonda ja kelle eesmärk on kavandada ruume, mis mitte ainult ei paranda linnade vee majandamist, vaid loovad ka kaunimat, tervislikumat ja kliimamuutustele vastupidavamat keskkonda.
    Videosalvestis “Looduslike protsesside ja kaasaegse maastikuarhitektuuri sümbioos kestliku linnakeskkonna loomisel” ja slaidid.
  3. Kersti Türk on Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik, kelle tegevusvaldkonnaks on põhjavee kasutamine ja kaitse. Tema tööülesandeks on tagada ja hoida põhjavee head seisundit õigusloome ning projektide arendamise kaudu. Videosalvestis “Suure veevõtuga põhjaveehaarete kavandamine ja põhjaveevarude hindamine” ja slaidid.
  4. Karin Bachmann on volitatud maastikuarhitekt-ekspert ja partner maastikuarhitektuuribüroos OÜ Kino. Ta on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktorant, kelle uurimistöö keskendub elurikkuse suurendamisele linnaruumis.
    Videosalvestis “Uued vanad linnad” ja slaidid.
  5. Ülar Mark on Pirita jõe äärse Kalevi Jahtklubi hoone autor. Elab Lahemaal mere kaldal ja näinud Neeme poolsaarel enda projekteeritud maja põrandal põlvekõrgust vett. Projekteerinud Tahkuranda moodulmaja, mille põranda kõrgus on maapinnast 1,6 meetrit. Erialalt arhitekt ja purjetaja. Ametid: Narva linnaarhitekt, Arhitektide Liidu esimees, Arhitektuuribüroo Urban Mark asutaja, Majatehas Kodasema OÜ ja Kodea OÜ kaasasutaja, Veneetsia Biennaali Eesti väljapaneku “Joint Space” kuraator.
    Videosalvestis “Veeuputus ja üleujutus” ja slaidid.

4. Päev: Liikuvus, ligipääs ja taristu

  1. Merlin Rehema on liikuvusekspert üle kümneaastase kogemusega kestliku liikumise ja jalakäijasõbraliku linnaruumi valdkonnas. Ta töötab Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonnas.
    Videosalvestis “Säästva liikuvuse ja ligipääsetavuse kavandamine: põhimõtted, printsiibid ja mõju elukeskkonnale” ja slaidid.
  2. Karl Kupits on keskkonnakorraldus- ja konsultatsioonifirma Maves OÜ keskkonnamõju hindamise ekspert, kes on valdkonnas töötanud 25 aastat. Juhtinud erinevaid uuringuid ja mõjude hindamisi taristuprojektidele aga ka laiemalt strateegilistele kavadele.
    Videosalvestis “Taristu mõju looduskeskkonnale ja looduskeskkonna mõju taristule” ja slaidid.
  3. Regina Viljasaar-Frenzel on urbanist, kes töötab Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonnas. Ta tegeleb tänavaruumi kavandamise põhimõtete kaasajastamise ning ehitusvaldkonna digitaliseerimise edendamisega, aidates kujundada toimivamat ja kestlikumat linnaruumilist keskkonda.
    Videosalvestis “Tänavaruumi kavandamise alustest” ja slaidid.
  4. Daniel Kotsjuba on töötanud viis aastat Riigikantselei Avaliku sektori innovatsioonitiimi (Innotiimi) liikmena ja projektijuht-disainerina ning tema tegevus on olnud seotud kasutajakeskse disaini levitamise ja juurutamisega avalikus sektoris. Täna töötab ta Eesti Kunstiakadeemias sotsiaalse disaini magistriõppekava juhina. Disainerina on ta keskendunud oma professionaalses töös lisaks ka kõiki kaasavale ehk kõigi ühiskonnagruppidega arvestavale disaini levitamisele ning rakendamisele.
    Videosalvestis “Ligipääsetavus 2.0 ehk kuidas jõuda kasutajasõbraliku ruumilahenduseni?” ja slaidid.
  5. Kaidi Põldoja on Eesti ruumiloome ekspert ja volitatud arhitekt, kelle fookusteemadeks on strateegiline ruumiline planeerimine, kvaliteetne avalik ruum ning ringmajanduslik ehitatud keskkond. Kaidi on Tallinna ruumiloome osakonna asutaja ja juht (2021-2025) ning Putukaväila projekti meeskonna liige.
    Videosalvestis “Hästi kavandatud taristu loob inimmõõtmelise linna” ja slaidid.

5. Päev: Ruumiotsuste elluviimine, dokumentatsioon

  1. Kaili Tamm (Audium OÜ) on juriidilise kõrgharidusega spetsialist, kellel on üle kümne aasta kogemust ehitusdokumentatsiooni halduse ja menetluse korraldamisel, sealhulgas ehitus- ja kasutuslubade protsesside toetamisel erasektoris. Ta on kõrvaltegevusena juurutanud ehitusettevõtetele kvaliteedijuhtimissüsteeme nagu ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001. Kaili tegutseb koostööpartnerina Audium OÜ-s, mis pakub ehituse omanikujärelevalve teenuseid, ning juhib seadustamise valdkonda 1Partner Kinnisvaras.
    Videosalvestis “Ehitise kasutusse lubamise sagedasemad segadused” ja slaidid.
  2. Andres Levald on ligemale poole sajandi pikkuse töökogemusega maastikuarhitekt-linnaplaneerija. Ta on saanud diplomi Dresdeni Tehnikaülikoolist. Eri aegadel on Andres juhtinud nii eraettevõttes ruumiliste planeeringute ja uuringute koostamist kui töötanud avalikus teenistuses keskkonna- ja ruumiprojektide eestvedaja ning mõtestajana. Alates 2013. aastast on ta planeeringute osakonna nõunik ruumilise planeerimise alast tegevust korraldavates ministeeriumites ja koordineeris maakonnaplaneeringute koostamist.
    Videosalvestis “Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti tutvustus” ja slaidid.
  3. Rain Veetõusme on nii hariduselt kui enamjaolt tööalaselt kommunikatsiooniekspert. Omab kommunikatsioonitöö kogemust nii avalikus kui erasektoris ning kirjutanud kommunikatsiooni teemadel nii portsu artikleid kui ühe käsiraamatu.
    Videosalvestis “Ruumiliste muutuste kommunikatsioonist” ja slaidid.
  4. Kristi Grišakov on strateegilise ruumilise planeerimise ekspert. Hetkel juhib ta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Detailplaneeringute teenistust, eesmärgiga muuta detailplaneeringute koostamise protsess läbipaistvamaks ja kiiremaks. Varasemalt juhtis ta Eesti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika- ja analüüsivaldkonda ning käivitas järgmist üleriigilist planeeringut “Eesti 2050”. Kristi on olnud viimase kahe Eesti Inimarengu Aruannete tuleviku peatüki toimetaja ning tal on doktorikraad ruumilises planeerimises ja urbanistikas.
    Videosalvestis “Ehitusõiguse ABC – detailplaneeringud ja projekteerimistingimused kvaliteetse ruumiloome tööriistakastis” ja slaidid.
  5. Angela Kase on advokaadibüroo Walless vandeadvokaat, kes on spetsialiseerunud planeerimis- ja ehitusõiguse ning keskkonnaõigusega seonduvate küsimuste ning vaidluste lahendamisele. Enne õigusteadusõpinguid oli Angela omandanud ehitusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraadi ning tegelenud üle 10 aasta eraettevõtja mh jäätmemajanduse ja erinevate keskkonnauuringute korraldamise, detail- ja üldplaneeringute koostamise ning ehituslubade taotlemisega.
    Videosalvestis “Haldusmenetlus ja kaalutlusõigus” ja slaidid.
Skip to content