Kehtiv planeerimisseadus (PlanS) dokumentide hoidmist, säilitamist ning muid sellega seotud toiminguid ette ei näe. PlanS § 139 lõigete 4 ja 41 kehtiv regulatsioon ei eelda samuti planeeringu edastamist katastripidajale paberkandjal. Juba olemasolevate paberkandjal planeeringute puhul peab lähtuma arhiiviseaduse (ArhS) sätetest. ArhS…
PlanS § 3 lõige 1 ütleb, et planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS § 2 lõike 1 kohaselt hõlmatakse planeeringusse vastavalt selle eesmärgile ka maapõu. PlanS § 75 lõike…
Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõige 1 märgib, et planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 kohaselt detailplaneeringute ja eriplaneeringute puhul haldusaktiga ning HMS § 51 lõike 2 kohaselt üldplaneeringute puhul…
PlanS § 105 lõige 1 märgib, et eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada…
Planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lõige 2 märgib, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks…
MKM saatis kohalikele omavalitsustele 28.03.2025 kirja, kus selgitas, mida silmas pidada olukorras, kus üha laiemalt on levinud olukord, kus planeeringulahendusele esitatakse arvukaid arvamusi, mis on (eeldatavalt) koostatud tehisintellekti kasutades ning millele vastamine võib olla planeeringu koostamise korraldajale ebaproportsionaalselt koormav. MKM…
PlanS § 4 lg 21 annab võimaluse planeeringu koostamise korraldajale sõlmida leping huvitatud isikuga ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks. See tähendab, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus valida, kas…
Püsiasustusega väikesaarte seaduse (VSaarS) kohase üldkogu kookõlastust tuleks planeeringumenetluses käsitleda planeerimisseaduse (PlanS) mõttes arvamusena. Kooskõlastus (ka kooskõlastaja) on haldusmenetluse seadusest (HMS §-st 16) tulenev mõiste, mis iseloomustab ainult haldusorganitevahelist suhtlust. Seega puudutavad kooskõlastused halduse kandjaid, mitte aga teisi haldusmenetluses osalejaid.…
Planeerimisseaduse § 96 lg 4 kohaselt määratakse eriplaneeringu algatamisel muuhulgas ka teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir. On mitmeid põhjusi, miks planeeringuala on vaja kindlaks määrata. Üks põhjusi on, et üldsus saaks teada, millisele alale kavatsetakse maakasutus- ja…
PlanS § 56 lõikes 1 on toodud maakonnaplaneeringuga (MP) lahendatavad ülesanded, millest nähtub, et olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukoha valimine ei ole otseselt maakonnaplaneeringu ülesanne. PlanS § 56 lõike 2 kohaselt lähtutakse maakonnaplaneeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel maakonna ruumilistest vajadustest…
Kas vaja algatada REP? PlanS § 27 lg 2 näeb ette, et riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta mh kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti rajamiseks, kui selle asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline…
Servituudi puhul on tegemist asjaõigusega, mida reguleerib asjaõigusseadus. Asjaõigusseaduse § 148 lõige 2 kohaselt on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, kinnisasja osaks mille piiridest ta väljub eeldusel, et kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja…
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.06.2015 määruse nr 57 nr „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lg 7 kohaselt on rajatisealune pind rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Arvestades, et ka tuuliku labad on osa ehitisest (rajatisest),…
Maaparandusseaduse § 47 lg 3-6 näevad ette, et:(3) Maaparandussüsteemi maa-alal on keelatud tekitada üleujutust.(4) Kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku (drenaaž) on keelatud juhtida heit- ja sademevett ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Põllumajandus- ja Toiduameti luba. (5)…
Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemisele kohaldub Maaparandusseaduse § 54. Maaparandussüsteemi kasutusotstarve loetakse lõppenuks, kui maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest või kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise vajadus tuleneb avalikust huvist. Maaparandussüsteemi omanik esitab Maa- ja…
