Tähelepanu!
Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
Iga kehtestatud planeeringu kohta tuleb luua vähemalt planeeringuala kiht. Planeeringuala on PlanS § 3 lõikes 1 sätestatud kui konkreetne maa-ala, mille kohta planeering koostatakse, seega on planeeringuala olemasolu kindlalt olemas iga konkreetse planeeringu puhul.
Planeeringuala kiht on mõistlik luua kõige esimesena, sest selle kihiga seotakse üldised planeeringu kohta käivad andmed. Üldplaneeringu puhul võib planeeringuala piir kattuda kohaliku omavalitsuse piiriga, kuid see ei tähenda, et planeeringul poleks konkreetset planeeringuala. Planeeringuala ruumikuju peab olema loodud tegelikkusele vastavas asukohas vaatamata sellele, kas joonise esituskujul on planeeringuala piiri joonise loetavuse huvides näidatud või mitte (vt näidis 9). Planeeringuala ruumikuju peab olemas olema ja vastama tegelikkusele isegi juhul, kui planeeringuala pole esituskujul mõistlik näidata.
Planeeringuala kihi tärkandmete loomine on kohustuslik (vt küsimus 28). Planeeringuala tohib GIS-tarkvaras geomeetria liigina olla vaid ala (pindobjekt) ja ruumiobjekte ühe planeeringu kohta vaid üks, s.t et ühes planeeringus saab moodustada vaid ühe planeeringuala. Seega, kui planeeringuala koosneb mitmest tükist, tuleb kõik lahustükid liita üheks geomeetriliseks liitobjektiks. Eesmärgist ja asukohast sõltuvalt võib planeeringuala olla ka auguga ala.
Eelmine küsimus: Milliseid geomeetria liike võib kasutada üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks?
Järgmine küsimus: Kuidas luua detailplaneeringu koostamise kohustusega ala kihti?