Ruumilahenduse kujundamisel vajavad lahendamist muuhulgas järgmised väljakutsed: Tervikliku ruumilahenduse ülesande puudumine. Ruumilahenduse killustatus eraldiseisvate teemade vahel. Erinevatest seadustest tulenevate piirangute ruumilisele planeerimisele mitte allumine. Maakorralduse ja kruntide planeerimise liigne jäikus. Kohustusliku ehitusõiguse määramise ületähtsustamine. Arhitektuuritingimuste formaalne käsitlemine. Kultuuripärandi kui avaliku…
Planeerimisseaduses ei ole määratud, millistest osadest koosneb ruumiline terviklahendus. Seadusejärgsete detailplaneeringu ülesannete täitmine iseenesest ei taga kvaliteetset ja terviklikku ruumilahendust, kuid annab selleks võimaluse. Oluline ei ole ülesannete loetelu vaid nende täitmise sisu konkreetses planeeringus. Küll aga on planeerimisseaduses mõistete…
Detailplaneeringu ruumilahendus on aluseks tervikliku, kõrget elukvaliteeti soodustava loodus- ning ehitatud ja ehitatava keskkonna kujunemisele.
Detailplaneeringu ülesannete lahendamise detailsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et detailplaneering on ehitusprojekti koostamise alus. Teemasid, mis on mõistlik lahendada projekteerimisel, ei pea detailplaneeringus käsitlema rohkem kui projekteerimise aluseks olevate tingimuste määramiseks vajalik. Samas peaks olema detailplaneering piisavalt põhjalik, et kui…
Detailplaneeringu koostamisel tuleb erinevate ülesannete lahendamisel tekkivad vastuolud võimalikult tasakaalustada. Samas on keeruline leida osapooli rahuldavat tasakaalu parkimisalade ja haljasalade vahel, kui kohalik omavalitsus on võtnud eesmärgiks suurendada mõlemat. Samuti toodi nõustiku koostamisele eelnenud uuringutes välja, et kohati lähtub elamute…
Planeerimisseaduse § 126 sätestatud 22 ülesandest esimese viie lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. MEELESPEA Kohustuslikud ülesanded on: planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule…
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete1Ruumiloome töörühma lõpparuanne, lisa 3 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja lisa 4 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine järgimine peab läbima hea tavana nii ruumilist planeerimist kui ka selle jätkuna toimuvat projekteerimist ja ehitamist, seda nii avalikus kui ka erasektoris. Selleks…
Planeerimise põhimõtteid on käsitletud planeerimisseaduses, samuti on koostatud planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Oluline on neid planeeringu koostamisel teadlikult järgida. Põhimõtete rakendamist saab senisest praktikast lähtudes siiski vaid eeldada. Näiteks elukeskkonna parendamise põhimõtte puhul – hoonetele on erinevaid tehnilisi nõudeid, kuid…
Planeering ei kujuta endast väärtust iseeneses. Planeeringu koostamise mõte pole planeeringu kui dokumendi vorm vaid sisu. Planeering on väärtuste ja arvamuste kaalumise vaheetapp idee, idee teostamiseks vajaliku maa kasutamise tingimuste ja ehitamise vahel. Ehitamine või maa kasutamine parimal võimalikul moel…
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ja selle koostamise eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Samaga on detailplaneering projekteerimisele eelnev etapp, mille koostamisel toimub avalikkuse ja erinevate huvirühmade kaasamise abil projekteerimistingimustes kokkuleppimine. Hea detailplaneering on kohakeskselt läbi…
Planeerimise üks üldpõhimõtteid on, et menetlus on avalikkust kaasav. Planeerimisseaduses on toodud nn miinimumnõuded, millal ja keda peaks kaasama. Kohalikule omavalitsusele on jäetud vabad käed leida võimalusi ja kohaseid toiminguid, kuidas ulatuslikumalt planeeringu koostamisse kaasata, et saada kavandatud ruumilahenduse kohta…
Detailplaneeringu ruumilahenduse kujundamisel teevad koostööd valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb,. Need on erinevate valitsusalade või tegevusvaldkondade õigusaktide kohaseid huve väljendavad asutused, kes on ühtlasi hiljem ka detailplaneeringu kooskõlastajateks. Üldise põhimõtte kohaselt viib koostöö kooskõlastuseni. Kohalik omavalitsus saab kooskõlastust…
Asjatundlik planeerimismeeskond komplekteeritakse planeeringupõhiselt planeeringu visioonist, eesmärgist ja keskkonna eripärast lähtuvalt. Järgnevad mõtted on esitatud kaalumiseks, milliste ülesannete ja vastutusega meeskond tuleks moodustada kvaliteetse detailplaneeringu lahenduse koostamiseks. Vastutus ja pädevus meeskonna moodustamiseks on ruumilise keskkonna planeerijal. Planeerimiskonsultant moodustab valdkonnaekspertidest koosneva…
Planeerimismeeskond moodustatakse vastavalt planeeritava ala asukohale ning lähtudes kavandatava ehitise või tegevuse eripärast. Meeskonna moodustamise eesmärgiks on vajaliku pädevusega spetsialistide kaasamine detailplaneeringu koostamisse. Meeskonna võimaliku koosseisu määratlemisel on oluline arvestada, et detailplaneeringu ülesannete lahendamisel oleks kaetud järgnevas loetelus kirjeldatud eriteadmisi…
Heade detailplaneeringute näiteid ühendab toimiv tervik kvaliteetsest planeeringulahendusest ja selle koostamise taga olnud kompetentsest planeerimismeeskonnast. Kvaliteetse planeeringulahenduse siht on olemasolevat keskkonda tundlikult arvestades parimale ruumilahendusele jõuda. Kompetentne meeskond on sihile jõudmise vahendiks, selle moodustamise eesmärk on vajalike sisuliste pädevuste ühendamine.…
