Paljude inimeste liikumisvabadus on Eestis suurel määral piiratud, liiga palju on liikumisteedel takistusi. See kitsendab inimeste õigusi ning alandab väärikust! Kuigi avalik arvamus kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese inimrühmaga, puudutab see tegelikult paljusid. Mitte ainult erivajadustega inimestele, vaid ka vanuritele ning lastele sobivaks kujundatud keskkonna kohandusi naudivad kõik inimesed. Just nimelt, kõik eranditult!
Näiteks väheneb järk-järgult nii füüsilisel kui vaimsel vananemisel inimeste sooritusvõime, vastupidiselt lapsele, kelle viletsad oskused ajaga kasvavad. Sageli on probleem teadmatuses: õigel ajal õigesti otsustades oleks ilma suuremate lisakuludeta saanud vaid osale elanikkonnast kavandatud keskkonna kohandada kõigile kasutatavaks.
Kõigi osapoolte, nii kohalike omavalitsuste ruumiliste planeerijate, keskkonna tellijate, ehitajate, aga ka arhitektide, disainerite ja projekteerijate erialane ettevalmistus katab seda teemat vähemal määral, kui tänane päev nõuab.
2012. aasta kevadel valminud juhendmaterjali „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomise” eesmärk on avada diskussioon, kuidas kavandada hästi toimiv elukeskkond, millest võiksid rõõmu tunda kõik Eesti elanikud. Juhendmaterjali koostamine oli erakordselt oluline samm Eesti avaliku ruumi kujundamise põhialuste täiendamisel.
Juhendmaterjal on leidnud head vastuvõttu ja laialdast kajastamist ligipääsetavuse teemagruppide aruteludel Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma töö raames.
Vaata lisaks Elukeskkond kõiki kaasavaks, Levald, A., “Sirp” 23.08.2012
