Tähelepanu!
Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide objektid kujutatakse tegelikkusele vastavas asukohas ilma topoloogiliste vigadeta. Topoloogilist korrektsust on tarvis masinloetavuse tagamiseks ja kehtivate ruumiobjektide selgeks esitlemiseks. Topoloogiliselt korrastamata andmed ei ole taaskasutatavad. Võib juhtuda, et ebakorrektseid ruumikujusid ei ole võimalik infosüsteemi üles laadida, sellised vead koormavad infosüsteeme.
Topoloogia kirjeldab reegleid nii geomeetriate (alad, jooned, punktid) endi kohta kui ka nende omavahelisi puutumusi. Topoloogiline korrektsus tähendab, et ruumiobjektid on ühekordsed, algavad, lõpevad, lõikuvad ja külgnevad kokkulepitud reeglite kohaselt (alade ja joonte levinumad vead on näiteks lõikumised iseendaga või moonutatud ruumikujud). Kõik omavahel kokku puutuvad jooneotsad ja küljed peavad olema kokku sobivad ehk kokku haagitud ja seotud (snäpitud; snap), et ei esineks geomeetria vigasid, lahtiseid pindobjekte ega ülekatteid (vt näidis 3). Kokkupuutepunktideta või omavahel lõikuvad võivad olla need ruumiobjektid, kus andmete sisu seda võimaldab (näiteks tehno- või transpordivõrgustike puhul on see tavapärane). Kuid sellisel juhul tuleb kontrollida, et ülekate lõikumine või joonte vahelised „augud“ on sisulises vastavuses, mitte juhtunud kogemata.
Topoloogiline korrektsus peab üldjuhul olema tagatud määruse lisas 2 toodud teemade kaupa. Vormistades näiteks üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbe teemat, peavad kõik objektid olema omavahel haagitud ehk snäpitud (vertex vertexis) isegi siis, kui teema on vormistatud jaotuskihtidel (vt küsimus 19).
Määruse lisas 2 toodud teemade vahel võib topoloogilisi kattuvusi olla (nt transpordivõrgustiku asukoha kihi info võib kattuda maakasutuse juhtotstarbe kihil oleva infoga). Kui määruse lisas 2 toodud ühe teema andmed jaotatakse jaotuskihtidele lisades kihi tüvele alakriipsu ja järel-liidendi, sõltub andmete sisust, kas jaotuskihtide vahel topoloogilised reeglid kehtivad või mitte. Näiteks maakasutuse juhtotstarbe jaotuskihtide vahel ei tohi olla ülekatteid, kuid tehnovõrgu ja -rajatise asukoha jaotuskihtidel võib info lõikuda ja kattuda (nt elektriliini lõikumine gaasitrassiga).
Eelmine küsimus: Mida mõistetakse planeeringulahenduse andmegrupina?
Järgmine küsimus: Mis on planeeringulahenduse kehtestatud kihtide tehniline kirjeldus?
