Tähelepanu!
Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
Krundi hoonestusala kihi kohta on ette nähtud kohustuslikud vormistusnõuded, sest see on üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest (vt PlanS § 126 lõige 2) ja sellele antakse krundi ehitusõigusega määratud arvväärtused välja arvatud krundi kasutamise sihtotstarve. Krundi ehitusõigus on krundi hoonestusala kihi tärkandmetes seetõttu, et ehitusõigusega ette nähtud hoonestus on võimalik rajada vaid hoonestusalale: tärkandmete lisamisega tekib ehitusõiguse ja hoonestusala vaheline seos. Krundi hoonestusala kihi loomine on kohustuslik juhul, kui ehitusõigusega nähakse krundile ette detailplaneeringus kohustuslike hoonete rajamist või olulise avaliku huviga rajatiste rajamist või krundil on olemas säilitatavad ehitusloakohustuslikud hooned (nn olemasolev hoonestus). Detailplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud PlanS §-s 125.
Krundi hoonestusala on defineeritud PlanS § 6 punktis 5 kui krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Hoonestusala kihi ruumikujude loomisel on vajalik topoloogiline korrektsus (vt küsimus 17). Krundi ehitusõigus, s.h hoonestuse rajamise tingimused, antakse krundi kohta, kuid hoonestust saab rajada vaid krundi hoonestusalale. Seetõttu on hoonestusala kihil, sõltumata ruumiobjektide arvust, lubatud ühe krundi kohta luua üks geomeetria, mis võib olla nii liitobjekt kui ka auguga ala. Krundi hoonestusala on geomeetria liigina ainult ala, pindobjektidena (hatch), aga joonestusprogrammis võib olla ka kinnine joonobjekt (closed polyline). Kui hoonestusalad luuakse kasutades kinnist joonobjekti (closed polyline), on see lubatud vaid juhul, kui ala pole auguga. Kui ala on auguga, tuleb luua pindobjekt (hatch).
Hoonestusalade joonestamisel nii joonte kui ka aladena ühes planeeringus, ei saa erineva iseloomuga objekte luua ühele kihile, vaid nende jaoks tuleb luua eraldi selle teema jaotuskihid kasutades järel-liidendit. Sellisel viisil kahe kihi vahel jagatud ruumiobjektide tärkandmed kantakse küll tärkandmete tabeli faili eraldi lehtedele (sheet), kuid nende ruumikujude loomisel peab järgima topoloogia reegleid.
Juhul, kui krundile on krundi ehitusõigusega lubatud hoonestuse rajamine, peab krundile moodustama ühe maksimaalset ehitusõigust kirjeldava ruumiobjekti. Kui planeeringulahendusest tingituna on vajadus määrata teisi hoonestusalasid, nt maa-alune hoonestusala eraldi, siis saab seda teha luues maksimaalset ehitusõigust sisaldava hoonestusala kihi kõrvale jaotuskihi või -kihid. Jaotuskihi vormistamisel tuleb kihi nimetuses kasutada kihi tüve lisades sellele selgitava järel-liidendi (nt maa-aluse hoonestuse rajamise infot sisaldav kiht: DP_hoonestus_alune).
Hoonestusala kihi tärkandmete loomine on kohustuslik (vt näidis 13 ja 14). Tärkandmetes tuleb anda planeeringu identifitseerimise number (planID) (vt küsimus 26) selleks, et hoonestusala kihi andmed siduda üldiste detailplaneeringu andmetega. Joonestustarkvaras tuleb igale krundi hoonestusalale anda omaette objectID (vt küsimus 27), mille abil seotakse omavahel ruumiobjekt ja eraldi koostatud tärkandmete tabel.
Iga krundi kohta tuleb luua üks geomeetria, millele antakse objectID või positsiooni (krundi) number. Identifikaatorid tuleb märkida eraldi kihile ning see kiht tuleb lisada määruse lisa 1 kohasesse kihtide nimekirja. Kõik identifikaatorid peavad asuma nendega kokku käiva ruumiobjekti geomeetria sees, et oleks üheselt selge, millise krundi kohta tärkandmed käivad.
Kohustuslike andmetena tuleb hoonestusala kihil märkida hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal (arv) ja hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind (pind). Hoonete arv märgitakse krundi hoonestusala tärkandmetes täisarvuna ilma komakohtadeta. Juhul, kui hoonete arvuks soovitakse märkida „olemasolev“, tuleb selleks kasutada koodi 00. Sellisel juhul ei ole krundile kavandatud ühtegi uut ehitusloakohustuslikku hoonet. Hoonete ehitisealune pind tuleb samuti märkida täisarvuna ruutmeetrites ning soovituslik on anda see viie ruutmeetrise täpsusega. Juhul, kui ehitisealune pind soovitakse märkida „olemasolev“, tuleb selleks kasutada koodi 00. Sarnaselt üldisele ehitusalusele pinnale on soovi korral võimalik koguda eraldi ka maapealse hoonestuse (pindPealne) või maa-aluse hoonestuse (pindAlune) ehitisealust pinda.
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus on võimalik anda kas suhtelise kõrgusena maapinnast (korgus) või absoluutkõrgusena (korgusAbs). Lisaks võib asjakohasel juhul märkida tärkandmetesse ka ehitusõigusega lubatud hoonete sügavuse (sygavus). Selle veeru vormistamine on tingimuslikult kohustuslik, sest märkida tuleb see vaid juhul, kui detailplaneeringus selline ehitustingimus määratud on. Kõrgus ja sügavus märgitakse üldjuhul täisarvuna meetrites ilma komakohtadeta. Juhul, kui on vajalik sätestada, et kavandatud kõrgus või sügavus ongi olemasoleva hoonestuse parameetrid, tuleb selleks kasutada koodi 00.
Lisaks krundi ehitusõigusele võib hoonestusala kihi tärkandmetes märkida ka muid ehituslikke, arhitektuurilisi või kujunduslikki tingimusi (ehTing). Kui krundile on antud erinevad ehitusõigused põhihoone ja abihoonete ehitamiseks, võib abihoonete arvu eraldi tärkandmetes välja tuua (arvAbi). Infot maapealse/maa-aluse hoonestusala ja ehitusõiguse kohta saab märkida nii eraldi kihi vormistamisega (kirjeldatud eespool) kui ka märkides krundi hoonestusala tärkandmetesse maakatastri pidaja poolt loodud lühikese koodi, mille väärtused on antud määruse lisas 2 krundi hoonestusala kihi juures (ehTyyp).
Lisaks eelnevale võib hoonestusala kihi tärkandmetes märkida ka hoonestustiheduse (tihedus) või krundi täisehituse protsendi (protsent). Hoonestustihedusena käsitletakse kavandatud hoonestuse brutopinna suhet maa-ala pindalasse. Krundi täisehituse protsent on hoonestuse ehitisealuse pinna suhe krundi pindalasse Kui täisehituse märkimisel saab kasutada vaid täisarve, siis hoonestustiheduse märkimisel võib anda täpsusastme kuni kahe komakoha ulatuses.
Krundi hoonestusala kihile saab märkida ka muid asjassepuutuvaid märkeid ja tingimusi (tingimus), näiteks täiendavaid kommentaare krundi hoonestusala või ehitusõiguse kohta. Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub tärkandmeid määruse lisas 2 toodud krundi hoonestusala Tärkandmete tabelis toodust täpsemalt (näiteks soovitakse teada suletud brutopinda), siis võib ka neid krundi hoonestusala kihil vormistada luues lisatavate tärkandmete jaoks omaette veerud (vt küsimus 5 ja küsimus 10).
Näidis 13: Krundi hoonestusala kiht
Näidis 14: Krundi hoonestusala tärkandmed
Eelmine küsimus: Kuidas luua krundi kihti?
Järgmine küsimus: Kuidas alustada uue üldplaneeringu vormistamist GIS-tarkvaras?