Tag Riigiametnikule

6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS

Kas detailplaneeringu lahenduse hindamisel kasutada nii mõistet ajakohane kui ka asjakohane? Mida tähendab asja- ja ajakohasus? Asjakohasus – vastab üldisematele või lähialal kehtivatele planeeringutele, lahenduse sisulistele eesmärkidele, ruumilise keskkonna, avalikkuse ja planeeringust huvitatud isiku ootustele. Ajakohasus – on kooskõla kehtivate…

6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED

Kuidas otsustada, kas detailplaneering on asja- ja ajakohane? Millal ja milliste tunnuste alusel on otstarbekas planeering kehtetuks tunnistada, kuna pole enam asja- ja ajakohane? Detailplaneeringu asjakohasuse hindamisel tuleb arvestada järgmisi aspekte: Nagu ruumiline planeerimine laiemalt, nii on ka detailplaneering omandiülene,…

6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS

Detailplaneeringu eesmärk on seada ehitus- ja maakasutustingimused lähiaastate ehitustegevuse kavandamiseks ehk detailplaneeringu lahendus on suunatud kohesele elluviimisele. Planeerimisseadus ei sisusta lähiaastate mõistet vaid jätab selle kohalikku planeerimisalast tegevust korraldava kohaliku omavalitsuse teha. Kohalikel omavalitsustel on probleem formaalsusega, kas planeerimisseaduse tõlgendamisel…

6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE

Detailplaneeringu eduka elluviimise tagamiseks on oluline alustada kas tervikliku või etapiviisilise elluviimisega võimalikult kiiresti pärast kehtestamist. Vastasel juhul võib juhtuda, et detailplaneering ei vasta enam tänastele ja ettenähtavatele homsetele vajadustele ja selle elluviimine võib kaasa tuua olulisi probleeme kuni kehtetuks…

5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Mõju hindamise eesmärk on sellise lahenduse leidmine, mis tagab keskkonnaküsimuste lahendamise antud tingimustes parimal võimalikul viisil. Keskkonnamõjude hindamine on oma ülesande täitnud, juhul kui selle kaasabil kujunenud planeeringulahenduse kaudu on paranenud otsuse kvaliteet. Terviklahendus annab raamistiku detailplaneeringu elluviimiseks projekteerimisele, ehitamisele…

5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI

Esitatu on näidisnimekiri koos küsimustega teemadest, mis võivad olla detailplaneeringu elluviimisel asjakohaste mõjudena käsitletavad. Enamik nimekirjas toodud mõjuvaldkondadest on ühtlasi planeeringu sisulised teemad. Millised on konkreetse planeeringuga seotud asjakohased mõjud, tuleb otsustada igal üksikujuhul eraldi. Majanduslikud mõjud Töökohad Kas planeeringu…

5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?

Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt, st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Mõjude analüüs, hindamine ja vajadusel leevendus- või võimendusmeetmete väljatöötamine on põhjaliku planeeringu lahutamatu osa. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud protsessi. Mõjudega…

5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?

Asjakohaste mõjude hindamisel on otstarbekas välja tuua mõju iseloom – kas tegemist on positiivsete/soodsate või negatiivsete/ebasoodsate mõjudega. Hinnang tuleb anda mõju olulisusele. Olulisuse hindamisel tuginetakse kohaliku omavalitsuse ja planeerija/eksperdi teabele ning varasemale kogemusele. Paratamatult on sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga seotud…

5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?

Asjakohaste mõjude hindamist on planeerimisseaduses nähtud kohaliku omavalitsuse kui planeerimistegevuse korraldaja kohustusena. Omavalitsus peab esmalt planeeringu algatamisel kaaluma, millised võiksid olla planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonna mõjud. Ülesande täitmise võib üle anda planeeringu koostajale, kes vajadusel kaasab…

5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?

Asjakohastele mõjudele on vaja mõelda juba detailplaneeringu algatamise kaalumisel. Asjakohaste mõjude hindamise vajadus ja hinnatavate mõjude esialgne loetelu tuleb välja tuua detailplaneeringu algatamist või mittealgatamist otsustades. Detailplaneeringu algatamisel võivad eeldatavad mõjud kajastuda lähteseisukohtades. Asjakohaste mõjude esialgsel kaalutlemisel on omavalitsusel planeeringu…

5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?

Asjakohaste mõjude hindamise eesmärgiks võib pidada planeerimisotsuste kvaliteedi tõstmist ja planeeringu koostamise protsessi läbipaistvuse suurendamist. Planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevate positiivsete mõjude võimendamine ja negatiivsete mõjude leevendamine või vältimine tõstab planeeringulahenduse kvaliteeti (vt skeem 1). Kavandatava tegevuse ja otsustega kaasnevate mõjude…

5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE

Asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise lahutamatu osa, mida on raske planeerimisest eristada. Planeeringulahenduse läbimõtlemine selle elluviimisega kaasnevate mõjude seisukohast on ruumilise planeerimise kvaliteedinäitaja. Asjakohaste mõjude hindamist ei tule seetõttu käsitleda eraldiseisva protsessina, vaid pigem osana planeeringulahenduse väljatöötamise käigus toimuvast…

5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE

Tervikliku ruumilahenduse sihipäraseks kujundamiseks peab aluseks võtma kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja neid planeeringu koostamisel läbivalt rakendama kuni detailplaneeringu lahenduse elluviimise ja maa-ala kasutamiseni. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine on kokkuvõtlikult: aja- ja asjakohasus; otstarbekus; kohandatavus, sh mitmeotstarbeline kasutatavus; säästlikkus ja tõhusus…

5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE

Eesti rikas ja eriilmeline kultuuripärand peegeldab Eesti ajaloolist kujunemislugu, kultuuriruumi, visuaalse keskkonna arenguid ning alale iseloomulikke ehitus- ja arhitektuuritraditsioone. Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine aitab hoida piirkonna identiteeti ning kindlustada kvaliteetse ja mitmekesise kultuurimälu kandva keskkonna. Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada riikliku…

5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE

Aastakümnete pikkune sihtotstarvete põhine planeerimine on kujundanud liialt jäigalt rakendatava näiliselt normatiivse mõtteviisi, mille järgimist nõuab kohalik omavalitsus iga detailplaneeringu ja iga krundi puhul ka siis kui see pole sisuliselt asjakohane ja vajalik. Otstarbepõhine planeerimine üldjuhul võimaldab tervikliku ruumilahenduse kujundamist,…

Skip to content