Tag KOV-ile

5.2.4.1. KESKUSED

Linna, alevi, aleviku, väikelinna või asumi keskuse hoonestuse iseloom peab lähtuma kavandatava ruumi linnalisest iseloomust ning seda toetama: uute hoonete planeerimisel kavandada aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumi avanevate äri- ja avalike teenuste lahendustega, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel soosida tänavaruumi…

5.2.4.3. TOOTMISALAD

Tootmisala või tööstuspargi detailplaneerimisel selleks üldplaneeringuga valitud sobivas asukohas, on asjakohane mõelda sellele, kuidas ala kõige paremini siduda tee- ja tänavavõrgustikuga sh säästvat liikumisviise toetavate jalgratta- ja jalgteede ning ühistranspordiühendustega, kuidas tööstusala suhestada linnaruumiga – tänavale avanev ja ümbritseva tänavavõrgustikuga…

5.2.4.2. ELAMUALAD

Uute elamute ja elamupiirkondade detailplaneeringute koostamise puhul eelistada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonnaga piirkondade kavandamist, mis võimaldaks atraktiivset avalikku ruumi, multifunktsionaalset keskkonda ja ka käidavaid vahemaid. Oluline komponent elamupiirkonna mitmekesisusest on sotsiaalne mitmekesisus. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele…

5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE

Analüüsi koostamine on põhjendatud, kui tal on selge väljund planeeringus. Järgnevalt on selgitatud, kuidas arvestada maastikuanalüüsist tulenevaid järeldusi detailplaneeringu ruumilahenduse koostamisel. Eelkõige abistavad need vastuse leidmisel küsimusele, kas detailplaneeringuga kavandatav ruumilahendus on terviklik. Lähtuda tuleb sellest, kas ja kuidas rikastab…

5.2.3. RUUMIANALÜÜS

Kohalikel omavalitsustel – linnadel ja valdadel on oma territooriumil kõige suuremad võimalused ruumi ja maastike kvaliteediga ning elukeskkonna parendamisega seonduvaid tegevusi sisuliselt suunata, kuna sellel tasandil toimub vahetult üksikisikute ja avalike huvide sidumine sh läbi ruumilise planeerimise korraldamise. Planeerimisotsuste kvaliteet…

5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE

Eesti Inimarengu aruanne eristab Eestis kolm asustuse tüüpi: linn, maa ja nende hübriidina eeslinn. Eesti trendideks suurematest linnadest eemal on ääremaastumine ja keskuste kahanemine . Muutunud on maalise ja linnalise elukeskkonna tähendus. Inimeste soov elada väljaspool tihedat linna on toonud…

5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE

Väga oluline on arvestada ajakohaste lahenduspõhimõtetega planeeringuala teenindavate tehniliste süsteemide kavandamisel. Detailplaneeringute lahenduste koostamisel arvestada elektriautode laadimisjaamade ja laadimiskohtade kavandamisega Näha ette arvutite ja mobiiltelefonide laadimise võimalused linna või asumikeskuse avalikus ruumis ja avalik WiFi. Avalikus ruumis kavandada joogivee kraanid.…

5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE

Detailplaneeringute koostamisel tuleb asukohast lähtuvalt hinnata üleujutusohu ja sademevetega, kavandada asjakohased säästlikud lahendused ning seada neist lähtuvalt projekteerimise aluseks olevad tingimused. Veekogude ranna- ja kaldaalade ja teiste madalamate alade hoonestamisel või ka muu kasutuse kavandamisel vältida hoonestuse kavandamist tuvastatud üleujutusohuga…

5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE

ÜRO andmetel elab 2050. aastal 68% Maa elanikkonnast linnades. Eestis on linnastumise tase juba täna ca 69% ja kasvab. Eesti elanikest omakorda elab 40% Tallinnas või selle ümber. Aastatel 2000–2017 on asustatud alade pindala Eestis, peamiselt Tallinna lähedastes valdades, suurenenud…

5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL

Planeeringu koostamisel arvestada ja eelistada säästlikke lahendusi ehitatud keskkonna, sh hoone eluringil ehitamisest lammutamiseni – nii ehitusmaterjalide valikul, hoone ehitamisel, hoone energiatarbes kui ka hoone paiknemises ja logistikas. Säästlik lahendus on ka kestlik ehk jätkusuutlik ja elujõuline. Kuna kõige kestlikum…

Skip to content