Esitatu on näidisnimekiri koos küsimustega teemadest, mis võivad olla detailplaneeringu elluviimisel asjakohaste mõjudena käsitletavad. Enamik nimekirjas toodud mõjuvaldkondadest on ühtlasi planeeringu sisulised teemad. Millised on konkreetse planeeringuga seotud asjakohased mõjud, tuleb otsustada igal üksikujuhul eraldi. Majanduslikud mõjud Töökohad Kas planeeringu…
Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt, st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Mõjude analüüs, hindamine ja vajadusel leevendus- või võimendusmeetmete väljatöötamine on põhjaliku planeeringu lahutamatu osa. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud protsessi. Mõjudega…
Asjakohaste mõjude hindamisel on otstarbekas välja tuua mõju iseloom – kas tegemist on positiivsete/soodsate või negatiivsete/ebasoodsate mõjudega. Hinnang tuleb anda mõju olulisusele. Olulisuse hindamisel tuginetakse kohaliku omavalitsuse ja planeerija/eksperdi teabele ning varasemale kogemusele. Paratamatult on sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga seotud…
Asjakohaste mõjude hindamist on planeerimisseaduses nähtud kohaliku omavalitsuse kui planeerimistegevuse korraldaja kohustusena. Omavalitsus peab esmalt planeeringu algatamisel kaaluma, millised võiksid olla planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonna mõjud. Ülesande täitmise võib üle anda planeeringu koostajale, kes vajadusel kaasab…
Asjakohastele mõjudele on vaja mõelda juba detailplaneeringu algatamise kaalumisel. Asjakohaste mõjude hindamise vajadus ja hinnatavate mõjude esialgne loetelu tuleb välja tuua detailplaneeringu algatamist või mittealgatamist otsustades. Detailplaneeringu algatamisel võivad eeldatavad mõjud kajastuda lähteseisukohtades. Asjakohaste mõjude esialgsel kaalutlemisel on omavalitsusel planeeringu…
Asjakohaste mõjude hindamise eesmärgiks võib pidada planeerimisotsuste kvaliteedi tõstmist ja planeeringu koostamise protsessi läbipaistvuse suurendamist. Planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevate positiivsete mõjude võimendamine ja negatiivsete mõjude leevendamine või vältimine tõstab planeeringulahenduse kvaliteeti (vt skeem 1). Kavandatava tegevuse ja otsustega kaasnevate mõjude…
Asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise lahutamatu osa, mida on raske planeerimisest eristada. Planeeringulahenduse läbimõtlemine selle elluviimisega kaasnevate mõjude seisukohast on ruumilise planeerimise kvaliteedinäitaja. Asjakohaste mõjude hindamist ei tule seetõttu käsitleda eraldiseisva protsessina, vaid pigem osana planeeringulahenduse väljatöötamise käigus toimuvast…
Tervikliku ruumilahenduse sihipäraseks kujundamiseks peab aluseks võtma kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja neid planeeringu koostamisel läbivalt rakendama kuni detailplaneeringu lahenduse elluviimise ja maa-ala kasutamiseni. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine on kokkuvõtlikult: aja- ja asjakohasus; otstarbekus; kohandatavus, sh mitmeotstarbeline kasutatavus; säästlikkus ja tõhusus…
Eesti rikas ja eriilmeline kultuuripärand peegeldab Eesti ajaloolist kujunemislugu, kultuuriruumi, visuaalse keskkonna arenguid ning alale iseloomulikke ehitus- ja arhitektuuritraditsioone. Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine aitab hoida piirkonna identiteeti ning kindlustada kvaliteetse ja mitmekesise kultuurimälu kandva keskkonna. Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada riikliku…
Aastakümnete pikkune sihtotstarvete põhine planeerimine on kujundanud liialt jäigalt rakendatava näiliselt normatiivse mõtteviisi, mille järgimist nõuab kohalik omavalitsus iga detailplaneeringu ja iga krundi puhul ka siis kui see pole sisuliselt asjakohane ja vajalik. Otstarbepõhine planeerimine üldjuhul võimaldab tervikliku ruumilahenduse kujundamist,…
Linna, alevi, aleviku, väikelinna või asumi keskuse hoonestuse iseloom peab lähtuma kavandatava ruumi linnalisest iseloomust ning seda toetama: uute hoonete planeerimisel kavandada aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumi avanevate äri- ja avalike teenuste lahendustega, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel soosida tänavaruumi…
Tootmisala või tööstuspargi detailplaneerimisel selleks üldplaneeringuga valitud sobivas asukohas, on asjakohane mõelda sellele, kuidas ala kõige paremini siduda tee- ja tänavavõrgustikuga sh säästvat liikumisviise toetavate jalgratta- ja jalgteede ning ühistranspordiühendustega, kuidas tööstusala suhestada linnaruumiga – tänavale avanev ja ümbritseva tänavavõrgustikuga…
Uute elamute ja elamupiirkondade detailplaneeringute koostamise puhul eelistada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonnaga piirkondade kavandamist, mis võimaldaks atraktiivset avalikku ruumi, multifunktsionaalset keskkonda ja ka käidavaid vahemaid. Oluline komponent elamupiirkonna mitmekesisusest on sotsiaalne mitmekesisus. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele…
Analüüsi koostamine on põhjendatud, kui tal on selge väljund planeeringus. Järgnevalt on selgitatud, kuidas arvestada maastikuanalüüsist tulenevaid järeldusi detailplaneeringu ruumilahenduse koostamisel. Eelkõige abistavad need vastuse leidmisel küsimusele, kas detailplaneeringuga kavandatav ruumilahendus on terviklik. Lähtuda tuleb sellest, kas ja kuidas rikastab…
Kohalikel omavalitsustel – linnadel ja valdadel on oma territooriumil kõige suuremad võimalused ruumi ja maastike kvaliteediga ning elukeskkonna parendamisega seonduvaid tegevusi sisuliselt suunata, kuna sellel tasandil toimub vahetult üksikisikute ja avalike huvide sidumine sh läbi ruumilise planeerimise korraldamise. Planeerimisotsuste kvaliteet…
Eesti Inimarengu aruanne eristab Eestis kolm asustuse tüüpi: linn, maa ja nende hübriidina eeslinn. Eesti trendideks suurematest linnadest eemal on ääremaastumine ja keskuste kahanemine . Muutunud on maalise ja linnalise elukeskkonna tähendus. Inimeste soov elada väljaspool tihedat linna on toonud…
Väga oluline on arvestada ajakohaste lahenduspõhimõtetega planeeringuala teenindavate tehniliste süsteemide kavandamisel. Detailplaneeringute lahenduste koostamisel arvestada elektriautode laadimisjaamade ja laadimiskohtade kavandamisega Näha ette arvutite ja mobiiltelefonide laadimise võimalused linna või asumikeskuse avalikus ruumis ja avalik WiFi. Avalikus ruumis kavandada joogivee kraanid.…
Detailplaneeringute koostamisel tuleb asukohast lähtuvalt hinnata üleujutusohu ja sademevetega, kavandada asjakohased säästlikud lahendused ning seada neist lähtuvalt projekteerimise aluseks olevad tingimused. Veekogude ranna- ja kaldaalade ja teiste madalamate alade hoonestamisel või ka muu kasutuse kavandamisel vältida hoonestuse kavandamist tuvastatud üleujutusohuga…
ÜRO andmetel elab 2050. aastal 68% Maa elanikkonnast linnades. Eestis on linnastumise tase juba täna ca 69% ja kasvab. Eesti elanikest omakorda elab 40% Tallinnas või selle ümber. Aastatel 2000–2017 on asustatud alade pindala Eestis, peamiselt Tallinna lähedastes valdades, suurenenud…
Planeeringu koostamisel arvestada ja eelistada säästlikke lahendusi ehitatud keskkonna, sh hoone eluringil ehitamisest lammutamiseni – nii ehitusmaterjalide valikul, hoone ehitamisel, hoone energiatarbes kui ka hoone paiknemises ja logistikas. Säästlik lahendus on ka kestlik ehk jätkusuutlik ja elujõuline. Kuna kõige kestlikum…
