Üldlevinud arusaama kohaselt on kohalik omavalitsus see haldusorgan, kes paneb paika ruumilise terviklahenduse oma territooriumil ning sätestab maakasutuse ja ehitamise reeglid, millest maaomanikud ja kõik teised saavad lähtuda omandiõigust teostades. Eesti planeerimissüsteem näeb ette, et enamus maakasutuse ja ehitamisega seotud…
Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse peatükkides. Sellelt lehelt leiab nii riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemi. Eriplaneeringute skeemid kajastavad nii kahe-etapilist (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) kui ka ühe-etapilist menetlust (asukoha eelvaliku…
Kas kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamisel kohustus lahendada muinsuskaitsega seotud küsimusi? Muinsuskaitsega seonduvaid küsimusi reguleeriv Muinsuskaitseseadus (MuKS) näeb ette, et nii mälestiseks kui muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamine kui ka selle läbiviimine on Muinsuskaitseameti pädevuses. Mälestiseks tunnistamise otsustab MuKS kohaselt valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga,…
Alates 3. märtsist 2021 ei ole lubatud avalikud üritused ja avalikud koosolekud siseruumides. Seda nõuet tuleb täita ka planeeringute avalike arutelude kavandamisel. Avalikke koosolekuid tohib teha välistingimustes, kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas, ning tagatud on see,…
Rahandusministeeriumi plaanib koostada detailplaneeringute praktilise juhendi. Juhendmaterjali koostamise eeltööna on Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostöös valminud “Detailplaneeringute koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade“. Ülevaade vastab ennekõike küsimusele, kuidas tuleks koostada detailplaneeringuid, et saavutada tasakaalustatud ruumiline terviklahendus.…
