TEEMAD
Turvaline
Turvalisus tähendab igapäevast toimepidevate elutähtsate teenustega varustatust ja hädaabiteenuste kättesaadavust, samuti kriisivalmidust (avalike varjumiskohtade olemasolu, sireenide võrgustik, ohust teavitavad avalikud ekraanid), avaliku ruumi turvalisust (kaitse kuritegevuse vastu), liiklusohutust ja keskkonnaohutust.
EESMÄRK
Arvestada nii maa- ja ruumikasutuse kavandamisel kui ka ruumiloomes laiemalt erinevate kasutajagruppide vajadustega turvalisust ja ohutust tagavate meetmete, elutähtsate teenuste toimepidevuse ning turvatunnet suurendavate ruumilahenduste järele, mis suurendavad usaldust avalikus ruumis viibimise vastu ja vähendavad süütegevuse riske.
KONTROLLKÜSIMUSED
Kontrollküsimused on suunavad ning aitavad kaalutleda üld- ja detailplaneeringu kestlikkust ja kvaliteeti, ent ei anna planeeringule kvantitatiivset hinnangut. Küsimused on kasulikud eelkõige planeeringu algatamise etapis, kuid toetavad kvaliteetse ja kestliku tulemuseni jõudmist ka hilisemates eteppides. Lugemise lihtsustamiseks on küsimused jaotatud keskkonna, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide alla. Kontrollküsimuste alalehel saab küsimustega tutvuda teemade lõikes ning need interaktiivseks täitmiseks alla laadida.
Kontrollküsimused (19)
Sotsiaalmajanduslik aspekt
- Kas tänavaruumi kujundamisel on kasutatud liikluse rahustamise ja liiklusohutust tõstvaid meetmeid?
- Kas hädaabi teenustele on tagatud tõhus ja kiire ligipääs (sh juurdepääs olemasolevatelt teedelt ja parkimisvõimaluste olemasolu)?
- Kas avaliku liikumisruumi kavandamisel on rakendatud kuritegevust leevendavaid meetmeid (tupikteede puudumine, tänavavalgustus)?
- Kas planeeringulahendus parandab ligipääsetavust ja sidusust, soodustades ühenduvust erinevate sihtkohtade vahel?
- Kas planeering on sidus ümbritsevate teedega? Planeering peab arvestama olemasolevate teede suundadega. Planeering ei tohi pikendada liikumisi läbi planeeritava ala, aga peab arvestama aktiivsete liikumisviisidega. Planeering peab suurendama ümbritseva ja planeeritava keskkonna elukohtade, töökohtade ja teenuste lokaalset kättesaadavust (mida tihedam teedevõrk ja asustus, seda parem tulemus).
- Kas on tagatud eriliigiliste transpordiviiside sidusus ja lahendus toetab multimodaalsust? Kõige olulisem multimodaalsus on jala ning ühistransport. Ühistransporidi peatused, mis on omavahel seotud, ei tohi paikneda kaugemal kui 400 meetrit, ristmikel 200 meetrit üksteisest.
- Kas kohaliku tasandi teenusteni (haridus, toidupoed, toitlustus, vabaaeg, sh pargid) on kavandatud turvaline ja katkematu taristu jalgsi- ja rattaga liikumiseks?
- Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus? Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
Keskkonna aspekt
- Kas tiheasustuspiirkonda planeeritaval lahendusel on kaalutud säästlike müra tõkestavate lahenduste kasutamist?
- Kas hajaasustuse planeeringulahendus võimaldab taastuvenergia kasutamist (sh võrguvälisena)?
- Kas tehnilise taristu ja looduslike protsesside toetamiseks ning kliimakindluse suurendamiseks on kavandatud looduspõhiseid lahendusi (nt sademeveekäitlus, roheseinad ja -katused)?
Kontrollküsimused (17)
Sotsiaalmajanduslik aspekt
- Kas planeeringulahendus sisaldab varjumispaika vastavalt planeeritavale elanike arvule? Tulenevalt Hädaolukorra seadusest ja varjendite ning varjumiskohtade suunistest
- Kas planeeringulahendus asub välja kujunenud piirkonnas, kus on olemas varustatus igapäevaste teenustega (veevarustus, kanalisatsioonilahendus, ühistranspordiühendus), sh toetab asustuse tihendamist?
- Kas planeeringulahendus tagab mugava ja ohutu juurdepääsu kõnni- ja rattateedega, võimaldades lühima katkematu liikumisteekonna?
- Kas planeeringulahendus on mitmeotstarbeline ja terviklik (äri- ja tootmismaad, kõrvalsihtotstarve EK I korrustel jne), et toetada multimodaalsust sundliikumiste vähendamiseks? Vt ka ringse planeerimise lühijuhendit
- Kas planeeringulahendus parandab ligipääsetavust ja sidusust, soodustades ühenduvust erinevate sihtkohtade vahel?
- Kas planeering on sidus ümbritsevate teedega? Planeering peab arvestama olemasolevate teede suundadega. Planeering ei tohi pikendada liikumisi läbi planeeritava ala, aga peab arvestama aktiivsete liikumisviisidega. Planeering peab suurendama ümbritseva ja planeeritava keskkonna elukohtade, töökohtade ja teenuste lokaalset kättesaadavust (mida tihedam teedevõrk ja asustus, seda parem tulemus).
- Kas kohaliku tasandi teenusteni on kavandatud turvaline ja katkematu taristu jalgsi ja rattaga liikumiseks (haridus, toidupoed, toitlustus, vabaaeg, sh pargid)?
- Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus? Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
- Kas on tagatud igapäevane varustatus elutähtsate teenustega? Lähtudes Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuetest
- Kas hädaabi teenustele on tagatud tõhus ja kiire ligipääs (sh juurdepääs olemasolevatelt teedelt ja parkimisvõimaluste olemasolu)?
Keskkonna aspekt
- Kas planeeringulahendus tagab minimaalse valgusreostus ja müratekke?
- Kas tiheasustuspiirkonda planeeritaval lahendusel on kaalutud säästlike müra tõkestavate lahenduste kasutamist?
- Kui planeeringulahendus asub tööstusala või intensiivselt majandatava põllumajandusmaa lähedal, kas põhja- või pinnavee reostuse ohu vältimiseks on rakendatud leevendusmeetmeid?
- Kui kaugel asub planeeringulahendus kõrge õhureostuse ohuga objektidest?
- Kas hajaasustuse planeeringulahendus võimaldab taastuvenergia kasutamist (sh võrguvälisena)?
- Kas tehnilise taristu ja looduslike protsesside toetamiseks ning kliimakindluse suurendamiseks on kavandatud looduspõhiseid lahendusi (nt sademeveekäitlus, roheseinad ja -katused)?
Kultuuriline aspekt
- Kas kavandatav planeeringulahendus säilitab olemasolevaid kogukonna poolt kasutatud ja kättesaadavaid ruume ja teenuseid või loob eri ühiskonnagruppidele uusi kooskäimisvõimalusi? (nt kavandades 10 või enamat elamisühikut luuakse ühtlasi ka funktsionaalset avalikku vabaõhu ruumi, sh istumisvõimalused, haljastus, vaatekoridorid) Kogukonnale, sh eri ühiskonnagruppidele, kättesaadavad teenused, kaubad, üüripinnad jne
TÖÖRIISTAD
JUHENDID
Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuete kehtestamise juhend
Elutähtsat teenust korraldavale asutusele.
SISEMINISTEERIUM / 06.10.2017
JUHENDID
Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine
Juhendmaterjal annab suuniseid ligipääsetavuse tagamiseks erivajadustega inimestele.
EESTI ARHITEKTIDE LIIT JT / 2012
JUHENDID
Elanikkonnakaitse tegevuskava ja raampaber
Raamdokumenti on kirja pandud eesmärgid, milleni Eesti peaks järgmise kümne aasta jooksul jõudma, et tagada riigi toimimine ning inimeste hakkamasaamine ka kõige ulatuslikumates ja nõudlikemas kriisides.
RIIGIKANTSELEI JT / 22.02.2024
JUHENDID
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks
Käitumisjuhised Eesti elanikele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks.
SISEMINISTEERIUM, RIIGIKANTSELEI / 08.10.2018
JUHENDID
Hädaolukorra seaduse käsiraamat
Hädaolukorra seadus reguleerib hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist ja nende lahendamist.
SISEMINISTEERIUM / 18.01.2018
ALUSDOKUMENDID
Strateegia “Eesti 2035”
Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.
Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagav toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil.
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
Transporditaristut kavandatakse selliselt, et see toetaks inimestele vajalike igapäevateenuste kättesaadavust, oleks mugav, ligipääsetav ja kõigile ohutu.
Taristu rajamisel pööratakse läbivalt tähelepanu ka kvaliteetse ruumi loomisele, et avalik ruum ja teenused (sh teed ja tänavad, ühistranspordipeatused ja sõlmpunktid, ühissõidukid) oleksid kõikidele inimestele ligipääsetavad, kasutusmugavad ja meeldivad olenemata nende vanusest, füüsilisest eripärast ja erivajadustest. See eeldab teenuse- ja universaalse disaini põhimõtete rakendamist transpordipoliitika loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju.
Liiklusohutuse programm 2016-2025
Taristu ja liikuvusteenuste kujundamisel peab tagama ohutud liikumisvõimalused kõigile. Tähelepanu tuleb pöörata ka transpordivaldkonna töökeskkonnaga seotud heaolule, sh töövõime säilitamisele ning ohutusjärelevalve tõhustamisele. Turvalise transpordisüsteemi tagamisel on juba üle kümne aasta lähtutud maailmapraktikas ja Eestiski käibel olevast nullvisiooni põhimõttest, mille kohaselt ei saa aktsepteerida olukorda, kus inimene liikluses hukkub või saab raskeid vigastusi. Seda aitavad saavutada nii liikumiste modaalsuse muutused (nt rongiliiklusega saab tagada ohutult suuremaid ühenduskiiruseid kui maanteeliiklusega), tarkade transpordilahenduste arendamine, aga eelkõige traditsioonilised liiklusohutust tagavad tegevused, nagu taristuehituse vastavus parimale ohutust tagavale praktikale, liikluses osalevate sõidukite ohutuse tagamine, riski maandavate funktsioonidega sõidukite osakaalu kasv liikluses, taristu nutikas juhtimine ning liiklejate teadmised, oskus ja valmisolek üksteisega arvestavalt ja ohutult liigelda.
Rohepoliitika raport 2022
Lõpetada autoliikluse kasvu keskne planeerimine ning suunata suurobjektide vahendeid säästliku transpordi arengut toetavatesse tegevustesse.
Siseturvalisuse arengukava 2020-2030
Põhimõtted turvalise Eesti loomisel: üldeesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise tegevussuunad: vähem vägivalda, turvalisem avalik ruum, kaitstum vara, ohutum keskkond. Kiire ja asjatundlik abi tegevussuunad: pääste valmisoleku planeerimine (kasutusele uued seiresüsteemid ja lahendused, olemasolevad seiresüsteemid omavahel rohkem kooskõlla). Kindel sisejulgeolek tegevussuunad: kriisideks valmisolek ja nende lahendamine. Sidekanalite mitmekesistamine abi ja info küsimiseks. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamise alapeatükk ja seal olevad olulisimad tegevussuunad (lk 32).
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.
Planeerimisseadus
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. [§ 8]
Ettepanekuid Tööriistakasti täiustamiseks saab esitada siin.
