Tööriistakast: Multifunktsionaalne

Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.

Tagame ligipääsetavuse kõikidele inimestele elukaare vältel. See hõlmab maa- ja linnaruumi planeerimist, ehitiste arhitektuuri, välis- ja siseruumi ning on säästva ja tervikliku ning segregatsiooni vältiva elukeskkonna loomise aluseks.

Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse.

Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. [§ 8]

Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagav toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil.

Linnasisesed rohevõrgustikud tuleb siduda ümbruse haljasalade, metsade jt looduslike alade, linnalähedaste puhke- ja sportimispaikadega. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.

Transporditaristut kavandatakse selliselt, et see toetaks inimestele vajalike igapäevateenuste kättesaadavust, oleks mugav, ligipääsetav ja kõigile ohutu.

Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete energiatõhusus.

Üleujutusriskide maandamine ning rohealade ja linnahaljastu arendamine kliimariskide maandamiseks.

Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Maakasutuse ja planeerimise meetmete puhul on ruumiline planeerimine instrument, millega on võimalik ennetada linnade ja rannikupiirkondade kohanemisega seotud riske.

Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmisel soodustatakse nii palju kui võimalik konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda ja majanduspoliitikat. [§ 17]

Soositakse tegevusi, praktikaid ja looduspõhiseid lahendusi, mis soodustavad süsinikuvaru püsivat talletamist mullas ja ökosüsteemides, vähendavad kasvuhoonegaaside heidet või suurendavad kasvuhoonegaaside sidumist eri sektorites. /…/ Avalik sektor soosib planeeringute kaudu vähese kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiate katsetamiseks selleks mõeldud alade rajamist. [§ 24]

Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid: majanduse ja taristute toimimine mistahes kliimasündmuse avaldumisel nii, et taristust sõltuvad teenused on inimestele kättesaadavad. [§ 33 lõige 1]

Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid: looduspõhiste kohanemislahenduste edendamine ja eelistamine, eriti tiheasustusaladel ning põllumajandusmaastikel, nii et need toetaksid elurikkust, looduse hüvede säilimist ja inimeste heaolu. [§ 33 lõige 7]

Avalikul sektoril on kohustus planeeringute elluviimisesse /…/ integreerida kliimakindluse tagamine ning edendada ja eelistada looduspõhiseid lahendusi, mis:
a) toetavad inimeste heaolu ja tervist, looduslikku mitmekesisust, ökosüsteemide säilimist ja toimimist;

b) arendavad elukeskkonda, looduse hüvesid ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist toetavat rohevõrgustikku;

c) edendavad elanikkonna teadlikkust, lõimivad kliimavaldkonna teadmised iga haridustaseme õppekavasse, sealhulgas elukestvasse õppesse ning suurendavad kohalike kogukondade ja ühiskonna valmisolekut kliimariskidega toime tulekuks; d) maandavad ja leevendavad ekstreemsetest ilmaoludest ja kliimariskidest tekkivaid ohte, sealhulgas tormi- ja üleujutusriske, ohte veevarudele, kuumalainete ja põudade mõju ning soojussaare efekti;

e) toetavad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmist. [§ 35 lõige 2]

Ehitised, kus pakutakse avalikkusele suunatud teenuseid, tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel 3. juunil 2018. a kehtestatud määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”.

Hea ruumilahendus loob tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust. Kasutajasõbraliku ruumi kujundamine tähendab ruumi kasutamise mugavuse ja funktsionaalsete vajadustega arvestamist ning lahendusi, mis võivad näiteks olla seotud erinevate liikumisvõimalustega, ühendusteede, puhkealadega vms.

Mitmekesisus – hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutusega naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni.

Hea ruumilahendus ei täida üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid ka seob inimesi ja suurendab omavahelist lävimist.

Ohutu ja rohepööret toetava tänavakeskkonna kujundamine. Rohereformi vaates on üks olulisim eesmärk autostumise vähendamine, millele aitavad kaasa nii ühistranspordi arendamine kui ka sellise tänavakeskkonna loomine, kus on ohutu jalgrattaga liigelda ning jalgsi liikuda.

Soosida mitmeotstarbelist maakasutust ja võtta meetmeid elurikkuse säilitamiseks väljaspool kaitstavaid maastikke. Integreerida elurikkuse säästmine ja taastamine ning looduse hüvede piisav pakkumine erinevatesse maakasutuspraktikatesse.

Kohanemise tegevused integreerida kõikidesse valdkondlikesse arengukavadesse ja KOV planeeringutesse: vaja on välja töötada aluspõhimõtted riskihindamiseks, kuidas edaspidi kohanemise tegevused integreerida valdkondlikesse strateegiatesse, kuidas oluliste investeeringute puhul hinnata nende kliimakindlust ja vastavust kohanemise vajadustele, ning sätestada, millised on nõuded kohanemisega seotud tegevustele eri tasandite planeeringutes. KOVide tasandil on oluline ka tagada eelarve vastavus eelarvestrateegiale ja planeeringutele.

Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine.

Planeerimisseaduse § 12 toob välja, et planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist (lõige 1). Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid (lõige 2). Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi (lõige 3).

Üldplaneeringud peaks kohanduma rahvastiku arengu suundumustele ja majanduslikele võimalustele võimaldades paindlikku maakasutust ja maa-alade ajutist vahekasutust ning seades sihiks asustustiheduse tõstmise.

Elamufondi haldamine on kulutõhus. Uusehituse kõrval pannakse järjest enam rõhku renoveerimisele.

Ehitusvaldkonnas kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel kui ka teadusasutustega.

Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise
eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. /…/ Ehitised on uuesti või uuel otstarbel kasutatavad ja paindlikud, see tähendab, et neid saab nii demonteerida või ümber paigutada kui ka ümber ehitada ning nende funktsionaalsus on ajas muudetav. Ehitisi ja elukeskkondiplaneeritakse selliselt, et need oleksid hiljem vajadustele kohandatavad.