Planeerimisseaduse muudatused

Planeerimisseaduses jõustusid käesoleva aasta 13. jaanuaril mitmed muudatused, samuti jõustusid väiksemad muudatused ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, ehitusseadustikus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ning keskkonnamõjude- ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Muudatuste üldiseks eesmärgiks oli täpsustada sätete sõnastusi, kaasajastada planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.

Järgnevalt toome välja olulisemad sisulised muudatused:

1. Lihtsustati planeerimismenetluses teadete edastamist nähes ette võimaluse toimetada planeerimismenetluses teateid kätte elektrooniliselt. Seega tähitud kirjade saatmine üldjuhul enam kohustuslik ei ole. Eeltoodu on kooskõlas haldusmenetluse seaduse üldise regulatsiooniga, kus dokumentide elektrooniline kättetoimetamine on võrdsustatud posti teel kättetoimetamisega. Oluline on siinkohal rõhutada, et kättetoimetamine peab olema turvaline ja tõendatav. Kui tekib vaidlus, kas isik on dokumendi kätte saanud, lasub tõendamiskohustus haldusorganil. Seega kui planeeringu koostamise korraldajal tekib kahtlus, et elektrooniliselt saadetud dokument ei ole adressaadini jõudnud on põhjendatud ka mõne muu kättetoimetamisviisi kasutamine.
2. Nähti ette võimalus edastada kortermajade elanikele teateid korteriühistute kaudu ehk korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse planeerimisseaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Seadus näeb ette, et korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teated kõigile korteriomanikele.
3. Laiendati kohalike omavalitsuste võimalust sõlmida halduslepinguid avalikult kasutatavate rajatiste ehitamiseks või rahastamiseks ka nende rajatiste osas, mis asuvad väljaspool detailplaneeringuala. Seda küll vaid eeldusel, et  need rajatised on detailplaneeringu lahendusega funktsionaalselt seotud ja selle elluviimiseks vajalikud. Seega saab halduslepingu sõlmida näiteks juhul, kus alajaam, mis on vajalik planeeringuala elektriga varustamiseks, asub väljapool planeeringuala, ning vajalik on ehitada ühendused, mis tagavad planeeringuala elektriga varustatuse. Eelnimetatud muudatusega seonduvalt nähti ette, et kohalikud omavalitsused peavad kehtestama korra detailplaneeringu kohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ja funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamisega seotud kulude kandmiseks halduslepingute sõlmimiseks. Korra kehtestamise eesmärk on detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning rajatiste väljaehitamiseks kantavate kulude ja planeeringuga kavandatu omavahelise proportsionaalsuse tagamine. Korras tuleb ette näha halduslepingute sõlmimise alused ja kulude jaotuse põhimõtted (vt täpsemalt planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 24-25). Muudatus loob isikutele omavalitsuse lõikes ülevaate, millised on konkreetses omavalitsuses kehtivad tingimused ja millised kulud ehitamisega kaasneda võivad. Korra kehtestamise tähtaeg on 1. november 2022. Seega on kohalikel omavalitsustel piisavalt aega sisuliste ja läbikaalutud kordade väljatöötamiseks. Täpsemat ülevaadet, mida kord sisaldada võiks, saab lugeda planeerimisseaduse § 131 lõike 2-1 selgitusest.
4. Loodi võimalus avalike arutelude elektroonilisel teel läbiviimiseks. Muudatus näeb ette, et lisaks koha peal toimuvatele aruteludele, on planeeringu koostamise korraldaja nõusolekul võimalik osaleda arutelul ka veebi vahendusel. Nn „hübriidsete“ arutelude võimaluse loomine võimaldab planeeringu aruteludel osaleda isikutel, kel füüsiliselt osalemiseks võimalus puudub, kuid kes sooviksid siiski planeeringu koostamises kaasa rääkida. Samuti võib eeldada, et muudatus soosib noorema generatsiooni esindajate hulga aruteludel osalemise suurenemist, kes seni sageli aruteludel füüsiliselt osalemiseks võimalusi ei otsi. Hõlpsam on kaasata ka arutelude juurde erinevaid kaastavaid eksperte, keda on tänapäeval üha laiem ring, kuid kes sageli on ajaliselt väga hõivatud. Olukorras, kus riigis kehtivatest piirangutest tulenevalt on kohapealsed arutelud täiesti keelatud, on lubatud arutelusid viia läbi vaid veebi teel, ilma kohapeal toimuvat arutelu korraldamata. Eeltoodu aitab tagab, et täielike piirangute kehtimisel planeeringute koostamise menetlus täielikult ei seiskuks.
5. Haldusreformi tulemusel ühinenud omavalitsuste jaoks pikendati üldplaneeringute koostamise tähtaega 18 kuu võrra. Seega on seni ettenähtud kolme aasta asemel ühinenud kohalikul omavalitsusel võimalik koostada üldplaneering kuni nelja ja poole aasta jooksul selle algatamisest arvates. Tähtaja pikendamisel tuldi muuhulgas vastu kohalike omavalitsuste endi soovile ning see aitab eelkõige kaasa kvaliteetsemate üldplaneeringute kehtestamisele, samuti ka nt riigi huvide laiemale arvestamisele üldplaneeringus (tuuleenergeetika, muinsuskaitse jm).
6. Ühtlustati planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistekasutus. Nimelt kasutas planeerimisseadus mõistet „keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“, samas keskkonnamõjude- ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus kasutab mõiste „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Kuna tegemist on samasisuliste instrumentidega, nimetatud mõisted ühtlustati ja ka planeerimisseaduses võeti kasutusele mõiste „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“.
7. Eesmärgiga tagada ruumiotsuste suurem läbipaistvus nähti ette, et projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusena tuleb korraldada ka juhul, kui projekteerimistingimused antakse planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel ehk loobutakse detailplaneeringu nõudest. Muudatuse kehtestamisel arvestati, et nimetatud juhul on tegemist erandi rakendamisega üldisest planeerimisnõudest, mis näeb ette detailplaneeringu koostamise kohustuse. Kuna detailplaneeringu koostamine on oma olemuselt kaasav ning protsessi käigus saavad nii maa-ala elanikud, ettevõtted, MTÜd ja kõik muud soovijad detailplaneeringu lahenduse koostamises osaleda (esitades selleks arvamusi, sh ettepanekuid ja vastuväiteid) on igati põhjendatud, et ka projekteerimistingimuste andmine korraldataks avatud menetluses. Nõuded avatud menetluse läbiviimisele sisalduvad haldusmenetluse seaduse §-des 46-50.
8. Lühendati riigi eriplaneeringute menetlust jättes välja samasisulisi menetlusetappe, mis ei toetanud parima planeeringulahenduse leidmist, kuid samas muutsid menetluse ajaliselt pikemaks. Alates muudatuste jõustumisest ei pea enam küsima planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta eraldi koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt arvamust, küll saavad nad esitada enda ettepanekud kooskõlastamise ja arvamuse esitamise etapis. Lisaks saavad koostöö tegijad ja kaasatavad esitada ettepanekuid sellele eelneva avaliku väljapaneku käigus. Samuti ei pea enam läbi viima vahetult enne riigi eriplaneeringu vastuvõtmist toimuvat avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et vastuvõtmisele järgneb koheselt uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, kuid kahe üksteisele järgneva avalikustamise läbiviimine on ressursimahukas ja aega nõudev ega anna juurde planeeringu sisulisele kvaliteedile. Nimetatud muudatused muudavad planeerimisprotsessi efektiivsemaks ja lühendavad planeeringu koostamisele kuluvat aega.

Oluline on märkida, et alates 1. novembrist 2022 jõustuvad planeerimisseaduses muudatused, mis on seotud planeeringute andmekogu (PLANK) moodustamise ja kasutusele võtmisega.

Novembrist kehtima hakkavate muudatustega loodi õiguslik alus ühtse planeeringute andmekogu moodustamiseks, mis koondab tulevikus endasse kõik maismaal ja merealal kehtivad planeeringud. Andmekogu aitab tagada, et planeeringud oleksid avalikkusele lihtsasti leitavad ning loamenetluses kasutatavad. Samuti loob PLANK olukorra, kus iga kohalik omavalitsus ei pea arendama kehtivate planeeringute avalikustamiseks endale eraldi süsteemi ning riiklikud ruumiandmete süsteemid ei pea liidestusi tegema erinevate kohaliku omavalitsuse infosüsteemidega.

Andmekogu hakkab tulevikus sisaldama kõiki kehtestatud planeeringuid, st planeeringu kehtestajatel tekib alates 1. novembrist 2022 kohustus kehtestatavad planeeringud kanda andmekogusse. Varem kehtestatud planeeringuid on samuti võimalik andmekogusse esitada ja 2018.a kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuringu tulemuste põhjal on varem kehtestatud planeeringute hulk ca 15 000. Sammhaaval liigutakse sinna suunda, et juba ka varem kehtestatud planeeringute olulised andmed teha kättesaadavaks andmekogu vahendusel.  

Planeerimisseaduses ja teiste eelpool nimetatud seadustes jõustunud muudatuste täpsemaks tutvustamiseks, samuti planeeringute andmekoguga seonduvate küsimuste selgitamiseks, alustab Rahandusministeerium koolituste läbiviimist alates veebruari teistest poolest. Koolituse toimumise aegadest teavitatakse lähiajal.

Eelnõu ja seda selgitav seletuskiri on leitavad Riigikogu kodulehelt.