Septembris 2019 sai alguse poolteist aastat kestnud üldplaneeringu koostamise töötubade sari kohalikele omavalitsustele. Töötoad toimusid üheksal korral viies regioonis, neist viie esimese ettekanded ja salvestused on kätte saadavad siit lehelt.
Töötubade eesmärk oli tõsta kohaliku omavalitsuse ruumilise planeerimisega tegelevate ametnike ja töötajate (s.h planeerimisspetsialistid, arenguspetsialistid, valla- ja linnaarhitektid, abivallavanemad ja -linnapead, vallavanemad ja linnapead, volikogu liikmed jne) teadlikkust kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel ja elluviimisel, sh teha kindlaks piirkonna jaoks olulised valikud ja planeerida selle arengut läbimõeldult.
Esimese töötoa „Üldplaneering kui võimalus“ eesmärk oli anda sissejuhatav ülevaade ruumilise planeerimise põhimõtetest ja olemusest laiemalt, mõtestada lahti üldplaneeringu üldisemat strateegilist ülesannet, seostada seda teiste strateegiadokumentidega, käsitleda planeerimistegevuse mõju ning sellega seotud sihtrühmade kaasamist.
- Üldplaneeringu seosed teiste arengudokumentidega, Kadri Tillemann
- Mõjude hindamine ja asjakohased mõjud, Kadri Tillemann
- Avalikkuse kaasamine planeeringuprotsessi, lisalugemist, Kaidi Tingas
- Üldplaneeringu strateegiline vaade, Raul Järg
Teise töötoa „Asustus. Kuhu üldse?“ fookuses oli asustuse kavandamisega seotud teemad: rahvastikuprotsesse arvestades asustuspõhimõtete täpsustamine, keskuste võrgu kujundamine ja sealse elukeskkonna kavandamine, kliimamuutustega kohanemine ning arhitektuuri- ja arheoloogiapärandiga arvestamine.
- Üldplaneeringu asustus, kuhu üldse, Raul Järg
- Kohakesksed lahendused üldplaneeringutes, Edgar Kaare
- Kliimapoliitika kui regionaalne võimalus ja väljakutse, Keskkonnaministeerium
- Pärand üldplaneeringutes, Leele Välja
- Arheoloogiapärand ja planeerimine, Ulla Kadakas/Anu Lillak Muinsuskaitseamet
Kolmanda töötoa „Asustusest tulenevad väärtused ja piirangud (kuidas?)“ kohtumised toimusid novembris 2019. Töötoa teemadering oli lai: tingimuste seadmine ja omandi kitsendamine asustuse suunamisel, üldplaneeringuga seotud tingimuste praktiline mõju hilisemale elluviimisele, erisused detailplaneeringu lähteülesandeid ja projekteerimistingimusi käsitlevates tingimustes ning liikuvuse ja transpordivõrgustiku kavandamisega seonduv.
- Asustusest tulenevad väärtused ja piirangud, kuidas, Tõnu Laigu
- Suunised hea avaliku ruumi kujundamiseks, Edgar Kaare
- Liikuvus ja üldplaneeringud, Kaur Sarv/Mari Jüssi
- Transpordivõrgustiku üldise asukoha ja kitsenduste määramine, Marek Lind Maanteeamet
Neljas töötuba „Tehniline taristu. Kuidas?“ toimus 2019. aasta detsembris. Töötoas keskenduti taastuvenergia lahendustele ja tutvustati riikliku energia- ja kliimakava eesmärke. Seejärel anti ülevaade teistest üldplaneeringu jaoks olulistest taristuteemadest ning koostööst Päästeametiga tuletõrjetaristu arendamisel.
- Energeetika, s.h kaugküttepiirkonna määramine ja taastuvenergeetika, Aare Vabamägi
- Taastuvenergia üldplaneeringutes Eesti võimalused biometaani tootmiseks ja tarbimiseks näitel, Ahto Oja
- Riiklik energia- ja kliimakava ning riiklikud taastuvenergia eesmärgid, Regina Rass Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Tehniline taristu, kuidas, Tõnu Laigu
- Ettepanekud üldplaneeringute koostamisele, Päästeamet
Viies töötuba „Väärtused ja piirangud (loodus ja ökosüsteemiteenused)” toimus 2020. aasta jaanuaris. Selle töötoa fookuses olid loodusväärtuste- ja piirangutega seotud teemad. Põhjalikumalt peatuti rohevõrgustikuga seonduvatel nüanssidel. Lisaks loodusväärtustele peatuti ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel ja üleujutusalade päästevõimalustel.
- Looduskaitse ja elurikkus. Roheline võrgustik. Rand ja kallas. Mets ja müra. Kadri Tillemann
- Keskkonnaameti ootused ÜP sisule, Kaili Viilma Keskkonnaamet
- Maapõue valdkond üldplaneeringutes, Tiit Rahe ja Martin Nurme Keskkonnaameti maapõuebüroo
- Väärtuslik põllumajandusmaa üldplaneeringus, Helve Hunt Maaeluministeerium
- Rohelise võrgustiku väärtused ja piirangud, Edgar Kaare
- Üleujutusohtlikud alad, Päästeamet
Töötoad on ellu kutsutud Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ raames, mille eesmärk on suurendada inimeste ameti- ja erialast pädevust, juhtimis- ja koostöövõimekust ning institutsionaalset suutlikkust.
