Planeerimistegevus ja sellega kaasnev mõjude hindamine on pidevas muutumises. Samas on planeeringute kehtivusaeg võrreldes näiteks arengustrateegiatega märksa pikaajalisem. See tähendab, et planeeringut koostades tuleb suuta ette näha tulevikus avalduda võivaid mõjusid.
Asjakohaste mõjude (AKM) hindamise kohustus tuleneb planeerimisseadusest. Mõjude hindamise praktikad on aga olnud erinevad. Samuti on ennekõike viimastel aastatel hakatud nende hindamise
vajadusele rohkem tähelepanu pöörama. Arutelude käigus planeerijate ja mõjude hindajatega on leitud, et senine praktika vajab täpsemat kaardistamist.
Kui keskkonnamõjude ja Natura hindamisele on seaduses sätestatud kindlad reeglid ning olemas on juhendmaterjalid, siis asjakohaste mõjude mõiste puhul on seadusandja näinud, et see tuleb sisustada iga planeeringu puhul eraldi. Samuti on ebaselged AKM-i ja keskkonnamõjude omavahelised seosed.
Seetõttu tellis ministeerium koolitusprogrammi planeerimismenetluses erinevate mõjude hindamisega seotud kohalike omavalitsuste ja riigi ametnikele ning töötajatele.
Koolitusprogrammi elluviimist kaasrahastas Euroopa Liit.
Koolitusprogramm koosnes kolmest koolituspäevast ning on järelvaadatav:
Koolituse töövihik
Koolituse päevakava
I koolituspäev – Asjakohaste mõjude hindamine
II koolituspäev – KSH
III koolituspäev – Natura hindamine
Lisalugemist:
Asjakohaste mõjude hindamise praktika analüüs
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
Natura hindamine
