Riigikohus tegi 18. oktoobril 2016. a kohtuotsuse haldusasjas 3-3-1-31-16, millega jättis Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata. Keskkonnaamet väljastas OÜ-le X maavara kaevandamise loa, mille lisatingimuse kohaselt peab asjassepuutuva katastriüksuse karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks olema määratud mäetööstusmaa. Haaslava Vallavalitsus jagas katastriüksuse kaheks iseseisvaks katastriüksuseks, kuid mõlema katastriüksuse sihtotstarbeks määras vallavalitsus maatulundusmaa. Vallavalitsus otsustas mitte muuta karjäärialuse maa sihtotstarvet. OÜ X esitas halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vallavalitsust muutma maa sihtotstarvet mäetööstusmaaks. Halduskohus rahuldas kaebuse. Ringkonnakohus jättis vallavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vallavalitsus pöördus Riigikohtusse.
Riigikohtu seisukohad
1. Ainuüksi lisatingimuse tõttu ei tekkinud OÜ-l X veel loa saamisel tingimusteta subjektiivset õigust ega õiguspärast ootust kaevandamiseks liivakarjääris. Kaevandamisluba küll annab subjektiivse õiguse kaevandamiseks, kuid isikul tuleb kaevandamiseks järgida ka muid õigusakte, sh üldplaneeringut.
2. Roheline võrgustik on vallavalitsuse üldplaneeringu oluline osa ja seda tuleb üldplaneeringu alusel säilitada. OÜ-l X lubatakse kaevata kuni 13. veebruarini 2027 liivakarjääris katastriüksusel 776 000 m3 liiva ja 153 000 m3 kruusa. See on vastuolus vallavalitsuse üldplaneeringus seatud tingimusega, mille järgi tuleb rohelise võrgustiku tagamiseks jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja. Metsa katastriüksusel kaevandamine erinevalt üldplaneeringus kavandatust tähendab seega üldplaneeringu põhilahenduse olulist muutmist.
3. Vallavalitsuse üldplaneering on vallavalitsusele siduv. Kaevandamise vastuolu korral vallavalitsuse üldplaneeringuga ei saa seega kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni üldplaneeringust kõrgem õigusakt. MaaPS § 25 lg 1 järgi tekib õigus kaevandada kaevandamisloa alusel. Kaevandamisloast tulenev õigus ei ole aga piiranguteta ja selle adressaat peab järgima ka teisi asjakohaseid õigusakte. Kaevandamisluba ei reguleeri kinnisasja sihtotstarvet.
4. Selleks et vaidlusalusel katastriüksusel saaks alustada kaevandamist, on vajalik, et vallavalitsus muudab oma kehtivat üldplaneeringut, mis keelab rohelise võrgustiku alal intensiivse maakasutuse. Seejärel on võimalik muuta vaidlusaluse maa sihtotstarvet ja määrata selleks senise maatulundusmaa asemel mäetööstusmaa.
5. Määrav on Keskkonnaameti järeldus, et karjääri rajamine katastriüksusele ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist. Vallavalitsus pidanuks sellise järelduse eiramisel näitama ära selle olulised puudused. KOV üksus ei või aga planeerimisalases tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud huvid kõrvale. Kohalikud huvid on küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos riiklike ja regionaalsete huvidega ning praegusel juhul nendega seotud erahuvidega.
6. Vallavalitsus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel piiratud diskretsiooni piires kaalunud tasakaalustatult kaevandamisloa adressaadi erahuve ja nendega seotud riiklikke, regionaalseid ja kohalikke huve. Haaslava Vallavalitsuse otsus mitte muuta katastriüksuse sihtotstarvet on kaalutlusveaga otsus.