Eesti tasakaalustatud arengu üheks väljakutseks on rahvastiku koondumine suurematesse keskustesse.
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna tellimusel ja osalusel valminud Eesti väikeasulate uuring ((Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool 2019) selgitab välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil.
Arengu kavandamisel lähtutakse sageli elanike arvu kasvust, seda ka pikemaajalise kahanemise oludes keskustest kaugel. Sellise lähenemise puhul ei kujune ressursside kasutamine ratsionaalseks ning loodud ruum (sh taristud) ei paikne kasutajate ootustele ja vajadustele vastavalt.
Uus paradigma on asustuse kestlik kahanemine ehk elukeskkonna kohandamine sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale.
Uuring teeb asustusüksuste tasemel kättesaadavaks üleriigiliselt võrreldavad alusandmed, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides.
Uuringu veebirakenduse täiendas Hendrikson&Ko 2022. aasta alguses väikeasulate andmete 2017 ja 2021 alusel vastavalt uuenenud statistikaandmetele ning kasutajate ettepanekutele. Veebirakenduse 14. juunil 2022 toimunud esitlus on kättesaadav siit.
Uuendatud andmete tõlgendamise puhul on oluline silmas pidada, et kõik näitajad ei ole varasemaga võrreldes täpselt samad. Teatud näitajaid ei olnud võimalik uuendada andmete kättesaadavuse tõttu. Teavet andmete uuendamise kohta saab metodoloogilisest ülevaatest.
Uuringu mõistes on väikeasulateks kõik asulad, mis ei ole maakonnaplaneeringutes määratud maakonnakeskusteks või piirkondlikeks keskusteks. 2017. aastal moodustasid Eesti asustussüsteemi 4702 asustusüksust, millest enamus ongi väikeasulad: uuringu käigus koguti ja analüüsiti andmeid 4644 asula kohta. Kõiki näitajaid ei arvutatud nn väikekülade kohta, kus elas kuni 20 inimest.
Elujõulisuse hindamiseks koguti ulatuslik statistiline andmestik rahvastiku, ettevõtluse, asulate elamufondi, töörände ja kujunenud keskuskohtade kohta. Asustuse tüpoloogia koostamisel peeti elanikkonna demograafilise olukorra hindamisel oluliseks kahte mõõdet: elanike arvu muutust ning laste osatähtsust.
Statistikaamet on teinud kättesaadavaks rahvastiku paiknemise analüüsi Eesti kaardil 2021. aasta rahvaloenduse andmetel. Visuaalse kaardilooga saab lähemalt tutvuda Statistikaameti rahvaloenduse veebilehel või siin.