Eesti väikeasulate uuring koostati 2019. aastal, eesmärgiga analüüsida Eesti väikeasulate elujõulisust. Väikeasulatena käsitleti kõiki asulaid, mida maakonnaplaneeringud ei määranud maakondlikeks või piirkondlikeks keskusteks. Sellise määratluse alusel võisid väikeasulateks olla ka väiksemad linnad ja alevid-alevikud, kuid põhiosa väikeasulatest moodustasid külad. Eesti 4702 asustusüksusest (2017.a seisuga) uuriti 4644 asustusüksust. Kõiki näitajaid ei arvutatud nn väikekülade kohta, kus elas kuni 20 inimest.
Elujõulisuse hindamiseks koguti ulatuslik statistiline andmestik rahvastiku, ettevõtluse, asulate elamufondi, töörände ja kujunenud keskuskohtade kohta. Samuti koostati nii aruanne kui ka andmestikku kajastav kaardirakendus.
2022. a uuendati uuringu andmetabelit ja käesolevat rakendust. Uuendamise eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on olukord väikeasulates muutunud. Uuendatud andmed on valdavalt esitatud 1.01.2021 või antud kuupäeva lähedase andmeseisuga.
Uuendatud andmete tõlgendamise puhul on oluline silmas pidada, et kõik näitajad ei ole varasemaga võrreldes täpselt samad – nt kui 2011.a andmetes oli võimalik välja tuua juhtide osatähtsus tööealiste seas, siis 2021.a andmetes juhtide ja tippspetsialistide osatähtsus. Teatud näitajaid ei olnud võimalik uuendada andmete kättesaadavuse tõttu (nt välismaal töötavate %), teatud andmete uuendamise vajadus puudus (nt kujunenud keskuskohad).
Täiendavat infot andmete uuendamise kohta saab metodoloogilisest ülevaatest:
Sektsioonis Teemakaardid on võimalik erinevaid teemakaarte sisse-välja lülitada.
Sektsioon Legend kuvab aktiivse teemakaardi legendi.
Rakenduse sektsioonis Asula info kuvatakse asula peale klikkides või otsingut kasutades asulat iseloomustavad andmed. Iga asula kohta on täpsemad andmed leitavad andmetabelist.
Paremas ekraani servas asuvast nupust on võimalik sisse/välja lülitada liugurit, mille abil saab võrrelda 2019.a uuringu andmeid 2022.a omadega.
Liikudes hiirega rakenduse erinevate nuppude kohale ilmub selgitus, mida nupu abil saab teha.