Tag Arhitektile

3.3. PLANEERIMISKONSULTANT

Pädeva planeeringulahenduse koostamisel vastutab nii planeeringu sisu kui vormi eest ruumilise keskkonna planeerija, kes moodustab planeeringu iseloomust lähtuvalt pädeva planeerimismeeskonna ning juhib selle tegevust. Ruumilise keskkonna planeerija võib olla nii planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse palgal kui ka väline planeerimiskonsultant,…

3.2. HUVITATUD ISIK

Detailplaneeringu algatamist taotleb planeeringu koostamisest huvitatud isik, kellel on konkreetse tegevuse arendamise soov, ruumilahenduse visioon või ehituskava, millele tuleb planeeringu koostamise kaudu saada nõuetele vastav ehitusõigus ja -tingimused. Huvitatud isik esindab eelkõige isiklikku või kitsa ringi isikute huvi sobiva ruumilahenduse…

3.1. KOHALIK OMAVALITSUS

Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu koostamisel võtmepositsioonil. MEELESPEA Kohalik omavalitsus on: detailplaneeringu koostamise algataja ehk otsustaja, kas üldse sellist ruumilahendust võiks kaaluda detailplaneeringu koostamise korraldaja ehk erinevate huvide tasakaalustaja ja õigusaktidega kooskõlas oleva menetluse läbiviija planeeringu tervikprotsessi ülesehitaja ja sisuline juht,…

1.2. KOOSTAJAD

Nõustik lähtub muuhulgas eeltöödest „Detailplaneeringute koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade“ EPÜ. EAL, EMAL 2020 ja „Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs“ lisadega Civitta, Artes Terrae 2020. Peatüki 5.3. Asjakohaste mõjude hindamine sisukäsitluse autor on Roheplaan OÜ. Nõustiku koostas Rahandusministeeriumi planeeringute osakond.…

3. DETAILPLANEERINGU OSALISED

Planeerimise osalised esindavad erinevaid huve ja arvamusi. Erinevad soovid ja arusaamad viivad vaidlusteni, mille eesmärk on leida vastuvõetav kesktee. Kokkulepe, milleni jõutakse, võib olla ka selline, et keegi pole eriti õnnelik, aga ka mitte õnnetu. Erimeelsuste üleselt on osalised aga…

1. SISSEJUHATUS

Viimane detailplaneeringute koostamise juhis pärineb 2003. aastast. See on kolm aastat varem avaldatud trükise kordusväljaanne, mida täiendati ja täpsustati vastavalt 2003 jõustunud planeerimisseadusele. Pärast seda on mitmed kohalikud omavalitsused koostanud oma haldusterritooriumil kehtivad juhendmaterjalid, mis on detailplaneeringute koostamisele esitatavad nõuded…

1.1. EESMÄRK

Käesolevad nõuanded koos lisadega (edaspidi nõustik) annab suuniseid detailplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks, planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja jätkutegevusteks. Nõustiku koostamise eesmärk on anda detailplaneeringute koostamiseks rakenduslikud soovitused, millega kohapõhine arvestamine loob kvaliteetsemate detailplaneeringute kaudu eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna kujundamiseks. Nõuded ja põhimõtted ruumiliseks…

2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

Eeldus on, et detailplaneering koostatakse sisulises kooskõlas ruumilise lahenduse kujunemist suunavate strateegiliste arengudokumentidega, milleks on asjakohased liigilt üldisemad planeeringud, strateegiad ja arengukavad. Planeerimisseadus seab põhimõtte, et kohalikku huvi väljendav planeering lähtub kohalikest huvidest ja on kooskõlas riiklikke huve väljendavate planeeringute…

2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS

Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline – kõrgema tasandi planeeringud on aluseks madalama tasandi planeeringutele (vt joonis). Üldisemad planeeringud, kus ülekaalus on strateegilised riigi maakasutust mõjutavad otsused, koostatakse Eestis riiklikul tasandil ja need kajastavad eeskätt riiklikke huve. Riikliku tasandi planeeringuteks on üleriigiline…

2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS

Detailplaneeringu koostamine ehk detailplaneerimine on kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel või juhtudel seaduslik alus ehitusõiguse ja tingimustena uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja vajadusele vastavalt maatükkide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärk on…

Skip to content