Planeeringute andmekogu ja menetluste infosüsteem

Digilahendustega on võimalik muuta planeeringute koostamist kiiremaks, efektiivsemaks ja kaasavamaks.

Alates 1.novembrist 2022 on kohustuslik kõik kehtestatavad planeeringud esitada uude keskkonda üleriigilisse ühtsesse planeeringute andmekogusse (PLANK), mis koondab kokku kõik kehtestatud planeeringud. Andmekogu lihtsustab ja kiirendab planeeringute andmetele ligipääsu, millest on huvitatud erinevad ametiasutused, ettevõtjad ja elanikud. Keskne andmekogu tagab andmete õigsuse ning võimaldab erinevatel huvipooltel olla kindlad, et kättesaadav planeering on kõige kaasaegsem ja selle põhjal saab hakata näiteks koostama ehitusprojekti.

Andmekogu tegi suure hüppe edasi planeeringute andmete digitaliseerimise valdkonnas. Andmete paremaks töötlemiseks, kättesaadavamaks tegemiseks ja kasutamiseks teistes infosüsteemides tuleb esitatavad andmed vormindada masinloetavamal kujul. Sellega kaasnevad standardiseeritud vormistusnõuded, mis tagavad efektiivsema, tulemuslikuma andmete pärimise ja kasutamise ning kokkuvõttes pikendab see planeeringuandmete elukaart.

Planeeringu andmekogu kasutamise ja andmete vormistamise juhendid leiab siit: PLANK juhendid

Täpsema analüüsi andmekogu loomise vajadusest leiab siit: Reach-U ja Civitta Eesti AS 2019

Projekt “Riigi ja kohalike omavalitsuste planeeringute andmekogu” on rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Varasemalt, 2020. aastal viidi Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös läbi planeeringute menetluse infosüsteemi eelanalüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute menetlemisel ning leida parimad võimalused planeeringute menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks. CGI Eesti juhtimisel läbi viidud analüüsis näidati ära nii sisulised kui ka infotehnoloogilised lahendused planeeringumenetluste tõhustamiseks.

2022. aastal viidi Euroopa Liidu Regionaalarengufondi rahastusel läbi planeeringute menetluse infosüsteemi funktsionaalsete nõuete ning e-ehituse komponentide taaskasutusvõimaluste määratlemise analüüs. Töö eesmärk oli koostada 2020. aastal läbi viidud ärianalüüsi alusel täiendav eelanalüüs, mille raames tuli otsustada arendatavad funktsionaalsused ning seotud olulised asjaolud. Näiteks kas ja kuidas taaskasutada e-ehituse või muude riiklike infosüsteemide (X-GIS, Viimsi GIS-lahendus vm) arendustes ja kasutusel olevaid komponente. Lähtuvalt projekti tellimusest oleks infosüsteemi näol tegemist üleriigilise ühtse keskkonnaga, mis võimaldaks saada ülevaadet pooleliolevatest planeeringumenetlustest ja nendega seotud andmetest, muudaks protsessi tõhusamaks ja ühtlustaks menetlust erinevates omavalitsustes, lihtsustaks planeeringute sisust aru saamist ning tagaks menetluse läbipaistvuse, tõstaks ruumiloome kvaliteeti, tooks nii planeeringu koostamise korraldajate, huvitatud isikute (maaomanike, arendajate), planeerimiskonsultantide, projekteerijate, planeeringuprotsessides osalevate asutuste kui ka avalikkuse jaoks kaasa ressursisäästu. Samuti tekib digitaalsete andmete vahetamise võimalus teiste ehitusetappidega (ehitusregister, kinnisvara hooldus ja korrashoid, ringmajandus jt).

Eesmärgi saavutamiseks teostati analüüs, mille käigus selgitati välja, mis oleks planeeringute menetluse infosüsteemi minimaalne töötav toode ehk MVP (minimum viable product), mis omakorda oleks aluseks planeeringute menetluse infosüsteemi arendamise tellimiseks. Analüüsi aluseks võeti CGI poolt koostatud dokumentatsioon. Käsitletavaid teemasid arutati töörühmades, teostati tehnilist analüüsi ja ärianalüüsi, kaasati planeeringukonsultante ning viidi läbi kaks valideerimisseminari huvitatud osapooltega.

september 2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (al 01.01.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) koostöös Kliimaministeeriumiga hakkas 2024 aasta lõpus arendama üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi PLANIS. Kevadel 2024 alustati tegevusi planeeringute menetluskeskkonna väljaarendamiseks viies läbi äri- ja kasutajanõuete analüüsi koos prototüübi loomisega. Piiratud eelarve tõttu saab PLANISe esimene versioon olema väga minimaalse funktsionaalsusega paari väga olulise funktsiooniga, mis tagab menetluse efektiivsuse. Järgnevate arendusetappidega toome juurde vajalikke funktsioone eesmärgiga muuta infosüsteemi kasutamine kohustuslikuks. 

Mis on planeeringute menetluse infosüsteem, saab lugeda siit.

Alates jaanuarist 2026

Võeti kasutusele planeeringute menetluskeskkonna PLANIS esmane versioon, mida hakatakse järgnevatel aastatel edasi arendama.

Planeeringute menetluskeskkonna üheks oluliseks osaks on kehtestatud planeeringud ja kehtivate planeeringute andmed. Süsteemi tuuakse ka kehtestatud planeeringu esitamine ning kehtivate planeeringute andmete kuvamine ehk süsteem hakkab täitma planeeringute andmekogu rolli. Senine süsteem PLANK jääb kasutajatele lugemisvaates kättesaadavaks kuni 30.06.2026.

Skip to content